DUDBUT'K'A

MSKVA ŞURALONİ XİLİŞ SAP'ONİ

T’rablusişi sap’oni, pukirişi sap’oni, hunkaruli sap’oni, xçe do uça paşaşi sap’oni, ç’ereli sap’oni, uça sap’oni, şuraloni sap’oni, Kandiyeşi sap’oni, K’irit’işi sap’oni, Araburi sap’oni, lekeşi sap’oni, fesişi sap’oni, mskva şuraloni sap’oni. Antepe mtel renan, mcveşi orapeşi Osmanuri teres na imralinu sap’onepeşi coxope. Osmanuri teres, sap’onişi mamraloba şeni ç’areli na rt’u namtini k’aidepeti kort’u. Am k’aidepe Fatih Sult’an Mexmedi, Majurani Beyazidi, Yavuz Sult’an Selimi do K’anuni Sult’an Suleymanişi xe3alapeşi p’eriodis gamaçkvineri k’anonuri ç’arapeşen oxui3’onen. Fatih Sult’an Mexmedişi xe3alaşi p’eriodis gamaçkvineri Foçaşi sap’oniş oxeşnoxvenaleşi k’aidepe iris ognapineret’u. Yavuz Sult’an Selimiş xe3alaşi p’eriodis na gamiçkvineret’u T’rablusiş Sancağişi k’anonuri ç’arak sap’oniş omraluşi k’aidepe iris ognapapt’u. Emuk’ala sap’oni şeni huk’uk’uri k’aidepeti iç’areet’u. Ok’uleni p’eriodepes, sap’onişi omralu, xalisoba, pasi, k’ont’roli, k’omer3ia muşi k’ala mesap’one esnafi şeni çkvadoçkva dok’ument’epe gamaçkvineri ren.

Çkini xvenaşi tema ren mskva şuraloni xilişi sap’oni. 3’oxle, am speros na ixmarineren do na ixmarinen namtini tkvalapeşi oxo3’ona do cincepe oxo3’onaputen gevoç’k’at. “Misk” varna “mis” mskva şuraloni, mskva şura na uğun tkvala ren. Mara; ”mis” Aziaşi mağali germapes na skidunan kimoli ceylanişi korbaluri t’k’ebişi tudeni mbelaşen na gamiğinen mskva şuraloni ar madde ren. “Mis” do “sabun” ren Arabuli tkvalape. “Meyve”ti ren Farsuli tkvala.

Golaxtimeri p’eriodis, Edirne mesap’oneloba muşiten dido çinoberi na rt’u oxoi3’onapinen. Amuşi delili oqopinotti Edirneşi Sabuni maxalaşi coxo i3’iren. Sabuni maxalaşi coxo, ar orapes am maxalas na rt’u sap’oniş oxeşnoxvenalepeşen moxtimeri na rt’us gibaz’ginen. Mcveşi p’eriodis, Sabuni maxalas na geladgin 40-50 oxorik sap’oni na omralapt’u do andğaneri ndğaşen 20-30 3’ana 3’oxle bazarepes Edirneşi sap’oni na gamiçinet’u itkven.

Andğaneri ndğas, mskva şuraloni xilişi sap’oni, Turkiaşi sinorepeş doloxe xvala Edirnes na imralinen içkinen. Osmanuri p’eriodis, K’udusiti, mskva şuraloni xilişi sap’onişi omralus dido beciti ar noğa na rt’u, ç’areli odudepeşen vigurapt. Edirne do K’udusis na imralinet’u mskva şuraloni xilişi sap’onepe, Osmanuri sarayişa do doloxeni do galeni devleturi timçxupes hediye oqopinot niçinet’u. Mskva şuraloni xilişi sap’onepe mcveşi orapes ar k’ele susi eşya oqopinot majura k’eleti opağus ixmarinet’u. Mskva şuraloni xilişi sap’onepe; uşkiri, m3xuli, qurz’eni, ant’arma, mbuli, muzi, k’avuni, k’andğo, k’ayisi, limoni, port’uk’ali, k’arp’uzişi dagi, ayva, luği, ber3’euli, qomuri steri xilepeşi z’irapa do şuraten imralinet’u. Edirnes na imralinen do jur oş3’anuroni mcveşoba na uğun mskva şuraloni xilişi sap’onepe, T’rak’iaş Universit’et’işi Edirneşi P’rofe3ialuri Mağali Doguroniş K’eramikaşi P’rogramobaş burmeşi mamgurepeşk’elen omralinus geiç’k’inu.

Edirneşi P’rofe3ialuri Mağali Doguronişi direk’t’ori Yilmaz Çamlitepek, mskva şuraloni xilişi sap’onepe, mamgure mutepeşişk’elen t’radi3ialuri met’odetepen na imralinen iris ognapu. Çamlitepek, mskva şuraloni xilişi mesap’onelobaşi oskedinu do omordinu mevoğirapt yado nena muşis gebaz’gu. Andğaşakis mskva şuraloni xilişi mesap’onelobaşi oskidinuşa Arif Çamdere do ocaxi muşik mxuci meçeren. 1905 3’anas Selanik’işen Edirneşa na ixicret’eret’u Arif Çamdere 1945 3’anas ğuruşi, mskva şuraloni xilişi sap’oniş mamralobaşi dulya, muşi skiri Arif Reşat do muşi çili Emine Çamderek naqoneret’u. Arif Reşat Çamdere 1992 3’anas doğuruşi, dulya umanceloni doskideret’u. Mskva şuraloni xilişi sap’onepe, Çamdereşi ocağişi gza meçamuten do p’at’ent’işi hak’k’iti ezdimuten, Edirneşi P’rofe3ialuri Mağali Doguronis t’radi3ialuri met’odepe oxmaruten omralinus geiç’k’ineret’u. Edirneşi K’ulanuri P’rofe3ialuri Liseşi mamgurepe do K’ult’uraşi Direkt’orabaşk’elen gon3’k’imeri k’ursepeşa na ideret’es k’ursierepekti mskva şuraloni xilişi sap’onepe omralapan. Edirneşi moloxunalesti, mskva şuraloni xilişi mesap’onelobaşi k’ursi guin3’k’u. N3’opineri dudmandi k’ursierepek k’ursi gecginonaten doçodines. K’ursişi morgvalis uşkiri, m3xuli, qurz’eni, ant’arma, mbuli, muzi, k’avuni, k’andğo, k’ayisi, limoni, port’uk’ali, k’arp’uzişi dagi, ayva, luği, ber3’euli, qomuri steri xilepeşi z’iramoni do şuraloni sap’onepe imralinu. Omralineri artikartişen mskva şuraloni xilişi sap’onepe k’ursişi çodinas nirçinu. Mskva şuraloni xiliş sap’onişi mamralobaş osağinu şeni, Edirneşi Xalk’uri N3’opinaşi Ok’rebulekti mtelot 300 saat’oni k’ursepe ge3’opxups. Edirneşi Xalk’uri N3’opinaşi Ok’rebulek, upasonot na ge3’opxups k’ursepes na ixmarinen sap’onuri k’alip’epe do çistepeşi para, k’ursis na imralinu mskva şuraloni xiliş sap’onepe gamaçamuten xes gidumers.

Mskva şuraloni xilişi sap’oni, sp’e3ialurot na imralinen zeytinişyağoni sap’onişen ixvenen. 3’oxle sap’oni indre3’inen do 3omi niktinen. Xeten xilişi z’irapa na niçinu xilepe ik’ap’et’inaşakis içvapinen. Ok’uleti xilepe içistinen. Çodinari dulya ren oçxant’inu. Çxant’ineri xilepe oxominu şeni arm3ika içvinen. Mskva şuraloni xilişi sap’onis, xilis na uğun artneri z’irapa do şurati uğun. Namtini ç’it’a berepek mskva şuraloni xilişi sap’oni mtini xili na a3’onenan şeni oç’k’omus gyoç’k’apan. Emuşeni mamralepek entepeşi nana do babapeşa ik’azi meçapan. Oxorepes mskva şuraloni xilişi sap’oni ç’it’a berepek na var nanç’işinenan svalepes şinaxit yado geçinadupan.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE