DUDBUT'K'A

OŞVANUŞİ NONDARİNU ASTİMİ

Astimi, oşvanuşi cerğvepes na omç’un iltihabişi sebebiten dido xassasi oqopinuşa do namtini fakt’orepeten ondaruşa gza na meçaps oşvanuş cerğvepeşi ar zabunoba ren. Astimişi sebebi k’aixeşa oxo3’oneri va ren. Poligeniuri ar genet’iuri steri cinconi iqopinen; mara infek3ia, alergia do emosionuri fakt’orepekti sebebi naçinen. Psikologiuri mek’anizmapeş otesiru şeni bronşialuri hisobaşa somat’iuri temauli oğodu unon. Generalurot k’abuli na ixvenen simadaşi toliten, dobadinuş oraşen doni oşvanuşi borupe hisuri na uğun k’oçepes gomorgvaluri fakt’orepeten astimi yuçkindunan. Astimişi t’ip’iuri k’arak’t’eri bronşepeşi muk’ozaş odemiten ondaruşi sebebi k’ala na yeçkindun ep’isodiuri dispne yani oşvanuşi nondarinu ren.

Astimişi zabunobas bronşepeşi muk’oza do submuk’ozaş t’abak’apes inflamasioni iqven. Bronşepe k’arta ç’eşidi fakt’orişa xassasi nikten. Fakt’orepek bronşepe na gok’iraps adalepeş ok’ap’et’anuşa, bronşiş doloxe na gvak’irs zarepeş obaruşa, dobinuş bezepeş dido odobinuşa do oşvanuşi gzalepeş ondarinuşa sebebi iqven. Am oğodapeşi çodinas astimişi k’liniuri nişanepe yeçkindun. Ondarinu do oiltihabinu; xrialoni oşvanu, oxvalu, gurişi nondarinu do oşvanuşi nondarinu steri semp’t’omepeşa gza meçaps. Edo xolo var işveluna astimik ginz’e p’eriodis xçepurpuşi fonk’sionepeş uoxvenuşa sebebi iqven.

Namtini xalepek astimişi nişanepeş manz’inuşa sebebi meçaps. Antepe; mik’robiuri zabunobape, qini t’aroni, pinti hava, z’igaraşi mk’oma, alergenepe, egzersizi do psikologiuri ok’oxvobape ren. Astimis, nişanepeş arşvacis yeçkinduşa astimişi atak’i varna astimizi k’rizi itkven. Am xalis zabunepes dido p’at’i oşvanuşi nondarinu aqvenan. Astimişi nişanepeş mencelişi toliten, m3ika oraloni, m3ika naqononi, vasat’i naqononi do ginz’e naqononi oqopinot itasnifinen. Astimişi coxo gedvinus k’ont’rolişi oz’irupe k’ala di3xiris İgE do eozinofili na itkven lok’osit’epeşi k’oro3xaş mağali oqopinu, şvanaşi t’estepes oşvanuşi borupes ondarinu na uğun oz’irinu do t’k’ebişi t’estepe k’ala zabunepes muepeşa alergia na uğunanşi oxo3’onus dido becitoba uğun.

Oşvelus na ixmarinen ç’amepe jur grup’işa ok’uirten. Maartani grup’oni ç’amepeşa oraxat’oni ç’amepe itkven (salbutamol, terbutalin steri). Majurani grup’oni ç’amepe astimişi temeluri p’roblema na ren şvanaşgzas na uğun iltihabi om3ikanu şeni ixmarinen. Antepeti şvanaşgzaten na eizdinen kortikosteroidepe, kromolin sodiumi, nedokromil sodiumi, teofilini do lok’otrien resept’ori antagonist’epe ren. Alergiuri astimi na omç’un zabunepeş namtinepes ç’amuri şvela do oçvaluşi met’odepe dobağineri var iqven do aşiş şvela (immunoterapi) dvaç’irs. Astimi, xususurot berepes m3ika tesiri oğoduna nişanepe (%50- %60) mtelot nik’arben. Mara morderi k’oçepes didopeten astimiş nişanepe skidalaşi morgvalis naqonops.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE