DUDBUT'K'A

OSMANURİ NOXİŞİ XEŞNOBA

Krist’eşen 3’oxleni 3’anapes, Hunepes “Gordesi xaman3oni” noxişi t’eknik’a na uğut’esşi ambari oxoi3’oneret’u, Altayişi germapeş k’un3’ulepes, Omjore Sibiria, Pazirikişi ontxorepes na iz’iru noxepeşen. İslamobaşi xe3alas, Abbasepeşen genomskide geomet’riuli mot’ivoni noxişi k’ortapeşi şkas, Yulva Turkistanişi xaman3aş t’eknik’aten ixvenu namtini noxepe Fustatis (Mcveşi Kahire) iz’irinu. Mavitani oş3’anuras Buhara do Gulva Turkistanişi majura k’elepes, mcveşi orapes na rt’u steri noxi na ixvenu do entepe çkva dobadonapeşa na gamiçinu, odudepeşen igurinen.

Kahireşi İslamuri Xeşnobaşi Muzeumis, Fustatişen moxtimeri Gordesişi xaman3oni do mç’ita zeminoni p’almet’a mot’ivoni mont’koriş noxişi ar k’orta, Johanna Zick-Nissenişk’elen mç’ipaşa goşigorinu. Aya, Şkaop’ek’a İslamişi kianas, xaman3oni noxepeşi geç’k’ap’uroni na rt’u igurinu. Muşi borduris kufi ç’araloni ğaraşen genomskide ren ç’iç’it’a ar k’orta. Am noxi, Abbasepeş xe3alaşi oras, Maveraunnehiri, majura nenate Gulva Turkistanişen eç’opineri ren yado isimadinen. Am noxi şeni, maşkvitani-maçxorani oş3’anurepeşi şkas ar tariği niçinen. Kuhnelik Berlinişi Muzeumişa na mogapu noxişi k’ortati, Egvipt’iaşa Gulva Turkistanişen (Tranoscaniaşen) do Buharaşen eç’opineri ren yado isimadinen. Egvipt’ias, muzeumis a3’i na iz’iren majura k’orta noxepesti Yulva Turkistanişi “tek argaca” coxoni xaman3aşi t’eknik’a ixmarineren. Uçala cğat’a zeminoni ren. Kahireşi Universit’eş k’oleksias, Mcveşi Kahireşi Tolunuri şehri el-Katais ağan z’irineri majura kufi borduri do emuşa mek’ireli monişi gesvaras uğunan artneri xususoba, Benakişi Muzeumis a3’i na iz’iren k’ortape k’ala.

Tolunurepek Egvipt’iaşen Suria do Adanaşi gomorgvaşa na moxteret’es, Humaraveyhişi p’eriodis noxi do oşvalobaş xeşnobaşi 3’oxloxtimobaşen iz’iren. Murenki, ok’ule İranis, Selçuk’uri Osultanobaş xe3alaşi oraşen k’orta noxepeş udoskidinu ren bedigoç’veroba. Mara xoloti maz’irenan mavitosumani oş3’anuraşi geç’k’alapes, K’onyas Anatoluri Selçuk’urepeşen genomskide Gordesişi xaman3ate xveneri irişen mcveşi noxepe. K’onyaşi Alaeddinişi meçetis, 1905 3’anas F.R. Martinişk’elen na ikeşfinu ovro Selçuk’uri noxiş k’ule R.M. Riefstahlik 1930 3’anas na z’iru sum Selçuk’uri noxi do 1935- 1936 3’anapes Fustatis na iz’iru şkvit k’orta noxiten am ç’eşidişi k’ore3xala iqveret’u 18.

İranişi noxi na itkven noxepe, mavitoxutani oş3’anuraşk’ule gamaxteret’u. Mavitootxani do mavitoxutani oş3’anurepeşi miniat’urepes a3’i na iz’iren noxepe, kufişen moxtimeri bordurepe muşiten, mavitosumani oş3’anurişi Selçuk’uri noxepeşi mot’ivepe na uğut’eret’u, İranuri noxiş xeşnobaşa mxuci na meçeret’uşi nok’uçxoni ren. İtariğineri İranişi noxepe mavitoanşani oş3’anuras geoç’k’aps. Mavitootxani oş3’anuras, Anatoliaşi noxepeşa 3xovaruli figurepeşi amaxtuti xolo Selçuk’uri manoxelobaşen gamaxtimeri ren. R.M. Riefstahlik Beyşehiris na z’iru, mavitoxutani oş3’anuraşen genomskide didi noxiti, ok’uleni Holbeinişi noxepeşi p’rot’ot’ip’i iqveret’u. Aşopeten dido xampa ar 3’oxloxtimobaşi temeli geidgineret’u k’ap’et’i oqopinot.

1451-s Fatihişi xe3alaşen geoç’k’uten mavitoanşani oş3’anuraşakis İt’aliani, Felemenk’i do Holanduri masuretepeşi t’ablopes na oxoi3’oneret’u, ntxozaloni kufişen gamaxtimeri bordurepe do mzguduri mot’ivepeten çxant’eri geomet’ri modeloni noxepek o3’iraps ağani ar st’ili na geoç’k’u Osmanurepes. Geomet’riuli modeloni noxepe k’ala, mavitoanşani oş3’anuraşi morgvalis na gamaxtu t’ip’epe k’ala, dido çxant’eri do ağani ar p’eriodi geoç’k’eret’u noxişi xeşnobas. Noğa Uşakişi gomorgvas na işvalu noxepe k’ala ağani ar 3’oxloxtimoba geoç’k’eret’u. Klasik’uri Anatoluri noxepe k’ala, mavitoanşani oş3’anuraşi majura gverdis geoç’k’uten, irişen ağani t’eknik’aten, nat’uraluri mot’ivoni Osmanuri sarayuri noxepe gamaxteret’u. İri xoloti Gordesişi xaman3oni majura noxepeşen çkvaneburot İranişi xaman3aten xveneri am noxepek didopeten elaşinapaps k’adife, muşi p’eci xaman3aten.

Osmanurepek xe gedves Tebrizis 1514-s do Kahiresti 1517-s. Am jur tariği ren beciti Osmanuri Noxişi Xeşnoba şeni. Mavitoanşani oş3’anuraşi oşkendaşen mavitoşkvitani oş3’anuraşi çodinaşakis na imralinu Osmanuri sarayuri noxepek ifak’ireet’u do ipaluneet’u. Noğa Uşakişi noxepek muşi beti modelepeten andğanerdğaşakis skideret’u. Mavitonçxorani oş3’anurasti, İzmirişi noxepe yado coxo ezderet’u. Osmanuri Noxişi Xeşnobak irdu mavitonçxorani oş3’anuraşi çodinaşakis. Andğanerdğas; K’onya, K’ayseri, Sivas, Kirşehirişi t’erit’oria k’ala, Gulva Anatoliaşi İsparta, Fethiye, Doşemealti, Balikesiri, Yağcibediri, Uşaki, Bergama, Kula, Gordesi, Mili, Çanakkale, Ezine, Yulva Anatolias K’arsi do Erzurumişi t’erit’orias mcveşi noxiş xeşnobaşi osağinu do oskedinuşi gzalepe igoren.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE