DUDBUT'K'A

OGNİŞİ GENOMSKİDE SKANİ NENA!

Lazuri K’ult’uraşi Ok’oxtimaleşi (LK'O) jurnali Skani Nena, sum tutas ar na gamiçkvinet’u jurnali ren. 1990-oni 3’anapes St’amp’olis na gamiçkvinu mara a3’i na var gamiçkvinen jurnali Ogni do Mjoraş k’ule Lazepeşi nena do k’ult’ura tema xveneri masumani jurnali ren. Jurnalişi manceloba LK'O-şi coxote oktalaşi heyetişi dudmaxvence Mehmedali Bariş Beşlik, ç’araşi dulyapeş direkt’orobape Bulent Mustafa Sonbayik do Ercan Oğuzik, edit’oroba İsmail Avcik, redakt’oroba İrfan Çağatayik qu. Jurnalişi 1. k’oro3xa İgrik’a 2009, 2. k’oro3xa X3ala 2009, 3. k’oro3xa Xrist’ana 2009, 4. k’oro3xa Pukrik’a 2010 tarixis gamiçkvinu.

LK'O-k, mevcudoba muşişi irişen beciti sebebi yado na şinupt’u jurnali Skani Nena, “Lazuri nena do k’ult’uraş temas oç’aruşi mu k’onari ç’ara ren na irixolo oç’aru”şi noğirate gamoçkvu. Lazuri k’ult’uraşi zihini do arkivi iqvasunonşi idiate na gamiçkvinu jurnalişi maartani k’oro3xas esasi misioni, Lazuri nena do k’ult’ura ç’areli noktinu, goç’k’ondinu do mek’arbinuşa medginu do moxtanoraşi neslepeşa nunç’işinus vasitoba oxvenu yado ignapinu. Jurnalişi maartani k’oro3xas; “Gza çkini meç’ireli, ginz’e do daz’oni na ren k’aixeşa komiçkinan mara genepe çkinis na miğunan noderişi k’ult’ura oxovonk’anat na didi dulyapes gemacginenan. LK'O do Skani Nena, tamti amuşeni miğunan. Moxtit, nena do k’ult’ura çkini şeni mencelepe ok’ovonç’at. Am nek’na irixolos gon3’k’imeri miğunan. Na maxvenasunonanpeşi k’aixeşa oanalizu, şinaxeri menceli çkinişa moxva xandaşi temapeş otespitute gecginaşi gzaş gon3’k’imu ren beciti dulya. Lazuri k’ult’uraşi “nanaş mjate” m3ika rt’as nati morderepek, astaxolo var oxoink’anas na am igbali na var aqves berepe çkini şeni dido yano iqvasunon. Amuşeni, Lazonas dobaderepes do morderepes varnati beroba muşi em dixapes golaçkverepes, andğas oşka 3’aneri na renanpes didi vazife anç’enan. Mo gogoç’k’ondut’an! Ğoman na goskedines dixapes andğa tkvani meşvelu dvaç’irs. Nena do k’ult’ura tkvanis uonç’ele mo doskidut. Dodgitit do ek’i3’k’edit. Tkvan, Lazuri nena do k’ult’ura oskedinu şeni armutxanepe na axvenasunon bekimda çodina nesili ret. Am didi mesuloba gurepe tkvanis var dologiz’inani? Ho ya zop’ont na moxtit do elamak’atit. Na qvatginonan vasfoni xandapete Lazuri nenaşi andğaneri kianaşi mevcudobas ar mxuciti tkvan meçit.” yado gamignapinu.

Skani Nenas, 1993 3’anas na gamiçkvinu “Ogni k’ult’uruli jurnali”şen dork’ineri p’ozisioni aqu. Skani Nenas esasi var aqu. Mtinot; jurnalişi kunyes na ç’art’u, “Lazuri K’ult’uraşi Ok’oxtimales jurnalis na gamiçkvinen ç’arape var onç’els. Ç’arelepe maç’arepeşi simadape ren.” yado oç’aruk LK'O-ti do Skani Nena-ti k’ap’et’i na var dvadginet’u dotescilu. Skani Nena, majurani k’oro3xaşen doni Kartvelist’epes konak’iru. Margali nenamçkinacepe k’ala k’urnazobate xveneri ok’otvalapete Kartvelist’uri p’rop’agandas nuşvelu. Mezmoneri ç’arapete xalk’epeşi ocerupeşa nank’ap’inus gza meçu. Faşist’i Kartvelepe yado gamantaneri do Turkialuri Lazepe oktalu şeni vazife niçineri k’oçepeşi mak’udeloba qu. Margaluri nena şeni çkar mutu na var ikipan p’at’i guroni k’oçepeşen Lazuri nenas numxvacasunonan yado imendu. LK'O-k aşo up’rensibe gamaçkvaluri p’olit’ik’a muşite hemi na uç’andu “mencelepeşi ok’onç’inu”şa ziddi dulya qu, hemi “mevcudoba muşişi irişen beciti sebebi” var duskidu, hemiti “oç’aruşi mu k’onari ç’ara ren na irixolo oç’aru”şi xavesi xurxi muşis koxuskidu.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE