DUDBUT'K'A

Ç'ARALOBAŞİ NENA FARSULİ

Farsuli, Hindu-Avrop’a nenaluri ocaxişi art xanç’ali Hindu-İranuri nenapeşi İranuri grup’işa mek’irelie. Farsuli nenaşi cinci Parsurepeşa nunç’uşun, namut İ.3’. 550-330 3’anapeşi şkas İranis xe3ala uğut’es. Osmanalepekti Fârisî, Farsî, Parsça, Parsî yado ucoxopt’es. P’ersiaş imp’arat’orobaşi resimuri nena rt’u devres, imp’arat’orobaşi hududepeş doloxe dido mçire dixapes iğarğalet’u. Hindistanişi omtinalepes resimuri nena rt’u, 18. oş3’anuras İnglisepek omemnesşakis. Farsuli andğas İranis, Afganistanis, Tacikistanis, Ozbekistanis, Hindistanis, Pakistanis do Basra korfezişi dobadonapes iğarğalen. Farsuli nena do lexçepe muşis İranis, Afganistanis do Tacikistanis resimuri, nenaşi st’at’u uğun.

Farsuli, kianaşi irişen mcveşi do edeburo irişen beciti nenapeşen arterie. Farsuli, İslamuri kianaşi majurani k’ult’uruli nenae. İslamuri k’lasik’epeşi bilasa tasavufi k’ala alak’adarepe Farsuli nenate iç’arineren. Şiiruli do melodiuri mskvanoba uğun. Omjore Asias k’ult’ura do ç’aralobaşi nena yado ik’abulineret’u. Anatolia Selçuklepeşi oxen3aleşi do Babur imp’arat’orobaşi resimuri nena rt’u. Farsuli, manz’ageri dobadonapeşi nenape, bilasa oşka Asia, K’avk’asia do Anatoliaşi Turkuli nenapes notesireren. Farsuli nena do ç’aralobak, Osmanalepeşi ç’aralobaşa oş3’anurapeşi morgvalis mç’ipaşaşi konotesiru. Osmaneli dido şairik Farsuli nenate şiirepe ç’aru do divanepe 3’opxu, Farsuli ç’aralobaşi nena işinet’u do emuşeni. Turkuli mesnevepes do namtine tarixuri svarapes no3’ilepeşi ibarepe Farsuli nenate oç’aru adeti nikteret’u. Farsuli nenaşi grameri dido sade do uteferuatonie, dido meç’ireli vae do udetayonie, dido k’aide va uğun şeni oguruşi imkanepe umosi monz’inapaps.

Farsuli nena Muslimanobaşi gont’aluşk’ule Arabuli nenaşen m3ika konitesiru. Farsuli nena dido xampa nenae, omraleri zit’apeşi xususite. Sifatepeşen, coxopeşen, fiilepeşen ağani zit’ape omralu şeni mem3xvape ixmarinen. Mcveşi Farsuli, oşka Farsuli, k’lasiuri Farsuli do moderni Farsuli yado devrepe goloçkveren. St’andardi Farsulis sum variasioni uğun: İranis monoğarğale moderni Farsuli, Tacikistani, Ozbekistani do Rusias monoğarğale Farsuli (Tacikuri), Afganistani, Ozbekistani do Pakistanis monoğarğale Farsuli (Dariuli). Edoxolo Lari (İrani), Hazaragi (Afganistani) do Darvazi (Afganistani do Tacikistani) steri lok’aluri lexçepeti kuğun. Farsulis 32 bonca uğun. İranis do Afganistanis, Arabuli cinconi Farsuli alboni; Tacikistanis, K’iriluri cinconi Tacikuri alboni ixmarinen.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE