DUDBUT'K'A

SURMENE MEMİŞ AĞAŞİ DOXORE

Surmeneşi 4 k’m yulvas, marz’gvani k’ele, gzaşi jin mçire saçağepe muşite oputxuşa xazireli ar3’ivişa mengaperi mskva doxores moixvadinen: Xaci Yak’uboğli Memiş Ağaşi doxore. Osmanalişi dros, eyaletepeşi maktale valepek, çkvadoçkva uimkanobapeşi sebebite meç’ireli ok’ont’roleri mahalepes, oxen3ale şeni xarci ok’orobuşi do emnieti oxvenuşi mameşvelepe goşo3xunupt’es. Am mameşvelepek, em mahalişi itibaroni, menceloni do xampa k’oçepeşen goşi3xunet’u. 1700-oni 3’anapeşi çodinas coxo mutepeşi ognaperi Xaci Yak’uboğlişi k’eraşa, 1800-oni 3’anapeşi geç’k’alas T’amt’raşi valiş k’elen Surmene do gomorgva muşişi idaruli vazife niçineret’u. K’astelişi doxoreşi gek’iduti 1834 3’anaş k’ule renya itkven. Memiş Ağaşi doxores, galeni z’irapa muşite menceloni, itimadoni do maktaleş binaşi xususobape uğun. Memiş Ağaşi doxore kvaşi k’idape muşite, k’aixeşa yenç’ineri jileni k’ati muşite, hemi “cixa oxoriş” hemiti maktaleşi oxoriş vasfi uğun. Memiş Ağak çkvaneri maktalepe k’ala akonaşis ok’oxtuya, akşen geçinadvuya, zemini k’atişi molaxunales esirepe molokaçuya do otkupek am simadape omtinups.

Doxoreşi p’lani, Surmeneş oput’uri oxorepeşi p’laniş ananepes nungaps. Mara oda do mekanepe muşiş jur k’atişa ok’ortu var nungaps. Doxoreşi zemini k’atis sum nek’na uğun. Jur nek’na, yulva do geulva k’ele ok’on3’k’eri ren do ariti olande k’ele zuğaşa no3’k’en. Ok’on3’k’eri nek’napeşen amaxtaşi tito ç’it’a amaxtimaleş k’ule zemini k’atiş omjore k’eleş gverdi k’onari ogiare mulun. Omjore k’ele art kemeroni, mağala do mçire om3’oloni “ocakluği” ren. Ogiares jur k’elendo ç’it’a odape gudgin. Antepe metelepeşi do vazifonepeşi odape renan. Zemini k’atiş olande k’ele 3xenepe şeni bak’i do mameşvele odape ren. Akonaşis olande nek’naşen amilen.

Doxoreşi jini k’atişa yulva nek’naşen amaxtaşi medveri merdevenite yeilen. Merdevenişi jinis dido k’ivran3’oni art kupeşte do masari gedgin. Jini duşemes merdeveni motumers do tudeni k’atişa var geoçkumers art motvale ren. Akonaşi 36 m² ren edo dido mçire do mtanura art sofa ren. Olandeyulva do olandegeulva ğocepes gotitizeri do mo3’ipxeri jur oda ren. Geulvaş k’elenis “dudoda” itkven. Dudodas beciti mok’itxepe ilagen do mok’itxepe k’ala ok’oiğarğalen. Xut’oleri kvaşi şomineş yaşmağik, şomineş jur k’ele xut’oleri k’ivran3’apete kvaşi şk’apepek, ğocepeşi jindoni peroni resimepek do on3xodures geomet’rik’uri filapeş doloxe ğareli pi3arişi k’ivran3’apek oxormanceşi menceli do itina o3’iraps. On3xodureşi oşkes artneri k’ivran3’oni do tak’ribi 35 sant’imoni art morgvalak, ç’erişi gale gamaxtimeri do ixite kteri art milite oxoink’anen. Amuşeni doxores “kteri on3xoduroni doxore” itkven.

Dudodaşi omjore k’ele sofaşen art nek’nate amilen do lavabo do t’uvaleti nigen. Omjoreyulva k’eleni odas umosi sade k’ivran3’ape uğun. Am odas oxorcalepe doxedunan. Sofaşi omjore ğocis sum nek’na uğun. Oşke nek’na omjore k’eleni k’oridorişa guin3’k’en. Majura jur nek’naşen sofapeşa mek’ilen do am k’oridorişi jur k’eleti odape golonsvarun. Am odapes sekepete, şominepete do şk’apepete seri-dğaleri iskedinen. Mara, jur ç’it’a pencerepe muşite am m3’k’upi odape qinoraşi tutapes doxunu do onciru şeni ixmarinet’u elbet.

K’oridorişi omjore k’un3’uli, yulva-geulva k’ele mk’ule k’oridorite T şeklite nik’vaten. Mk’ule k’oridorişi yulva do geulva k’un3’ulis tito oda ren. Jur odasti juri omjore k’ele gon3’k’imeri sum pencere uğun. Notaneri mjoraştete umosi mtanura odape, mjoraşi tesirite umosi k’ai it’ibinen. Xut’oleri şk’apepe, şomine do sekepe muşite oxorcalepeşi do berepeşi odape do elbet haremi rt’u. Omjore k’eles no3’k’omile jur odaşi oşkes ç’it’a obonale ren do ar-jur merdevenite amilen.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE