DUDBUT'K'A

GİNZ'E T'ANONİ XÇECA

Xçeca, zeviduri (Salicaceae) familiaşi Populus cinsi 3’opxups do k’arta t’aksoni ca steri uğun do jur oxorp’inoni mzguda ren. Xçeca ya daduli yati mamuli iqven. Terminali k’imp’ironi, enderi pseudoterminali k’imp’ironi renan do k’urump’epeşa dido gok’ireli renan. K’imp’irepes çkvaneri didinoba uğunan do moçkva ker3ela motunan edo namtine t’aksonepes men3axuşi madde noç’abunan. Ginz’e do mk’ule k’urump’epe k’aixeşa iz’iren. K’urump’epes xut xanç’aloni muru3xi steri çiçku guri uğunan.

But’k’ape muşi didote ginz’e ren do sumğoconi, elipsi, markvali steri lop’oni vana dari şeridoni çkvaneri formepe do ebadepe uğunan. But’k’aş gurişi kinarepe tami, mçxu vana mç’ipe k’ibironi ren vana filoni k’ibirepe uğun. Qucip’inape umosi didi ren. But’k’aşi pxape kinarişen gebaz’geri, otxo ğoconi vana silindironi ren. Xçecape ç’k’emite imralenan mara manişa var içimenan şeni zevidepe steri vejetatifişi metodite pulandite imralenan. Dido k’urump’i meçapan. Tenaşi calepe renan do manişa irdenan, ğalişi kinaris do pşeri dixapes k’ai imordenan. T’ibapes do monk’a let’apes k’ai var imordenan. Ekseri yuzini cinciş sist’emi aqvenan.

Pambuğip’inape, daduli xçecapeş jin ç’k’emişi ç’abapes iqvenan do monç’eri ç’k’emi şinaxupan edo Pukrik’aşi tutas putxunan do goint’alenan. Pambuğip’inapek k’oçepeşi cansağobaşa zarari var meçapan do mk’ule oras goiputxenan. Pambuğip’inape p’oleni va renan, calepeşi ç’k’emepe ixite mendralaşa matire p’araşut’epe renan. Mamuli xçecapes, ubut’k’oni oras yani İgrik’aşi tutas, 4-5 sant’imi ginz’enobas do 1-2 sant’imi mçxunobas mamuli pukirişi ç’abape irdenan do moinç’aş k’ule p’olenepe ixite gomorgvas goint’alenan.

Mçxu xçecape ekseri levha do k’ont’rp’lak’işi sinais ixmarinen. Ebzaşi oxvenus xçecaşi dişka ixmarinen. Edoxolo tersimatişi st’olepe, ambalajişi yaşik’epe, xomula maddepeşi fuç’epe k’ala sunt’a do lifişi levhapeşi oxvenus xçecaşi dişkape didote ixmarinen. Turkias tabiuro arteri melezi do xuti ç’eşidi xçeca iz’iren: Tenaxçeca (Populus alba), Firaturi xçeca (Populus euphratica), Uçaxçeca (Populus nigra), Dardaleri xçeca (Populus tremula), Brest’i xçeca (Populus x canescens) (P. alba x P. tremula melezi).



                                                                                                                                                              TÜRKÇE