MÇ'İTA MURU3Xİ

O.K'.P'. Abaz olkk'omi do Abazastanişi Şkaguroni İcrai K'omit'aşi organo. Noğa Soxumi. Çaçxa, 7 3'ilvaş tuta 1929

Ok't'yabrişi ink'ilabişi ma-12-ani 3'anobaşi dğas mteli dunyaşi p'rolet'arepe do zeri miletepes çkuni cumaloni selami! Skidas k'omint'eroni, p'rolet'aroni ink'ilabişi teşkilmxenapu!

Madulyepeşi sinifişi gyancğoneri do ok'omk'orobu ren Lenini.

Leninik ucoxoms madulyepes sermayecepek’ala ok’ok’idinuşeni.
Ark’adaşepe!
Çkun dido viçalişamt, çkuni xepeşen gamulun uk’oro3xu zenginoba, okro do mali, xali do k’at’ifepe, dixaşen en k’ut’ali yerepeşen eşavimeri demiri do madenişi kyomuri, p’k’odumt maşina do k’onağepe, mç’k’adumt k’aravepe, vikomt demirişi gzalepe.
Dunyaşi mteli zenginoba çkuni xepes noxvene ren, çkuni t’anişen na 3’rudu upiten.
Muperi kyari miğunan am çkuni şuri geç’k’videri zaxmet’işen?
Çkun na momçaman para şuri na var yemixteman k’onari ren.
Çku dido fara bz’irit gelaşveluşeni mis voxve3’it heya t’u sahebişi dosti do k’udeli.
Çkun m3’k’upi yerepes kodomit’ales, çkun var momçaman oguru emuşeni ki guraperi t’anşi tiş raxat’obaşen çkunik’ala kok’obunanyado aşkurinet’es.
Çkun raxat’i var memaşkumenan, mi hentepek’ala ok’vak’idas, hentepe dulyaşen met’k’omelan, kimi kyorişen gale gyont’inaman, kimiti xapisis moloxunaman, çkun miyasağaman ok’ok’idinu.
M3’k’upi do uk’itxoba ehe heya çare, emuşeni çkun mzaman sermayecepek do hentepes na unon steri na ikoms hukumetik.
Muperi çkunti miğunan, raxat’obaşi oz’iramu, ayluği monz’inu, oçalişuşi dğaşi gek’vatu do noseri kitabepeşi ok’itxuşi ç’ami?
Çkunda k’arşi renan mteli sahebepe do mutepeşi k’udelepe.
Çkun mitik var gelamişvelan, çkun mepşvenat xvala xe çkunis.
Menceli çkuni ren arinobas, çkuni moşletinuşi ç’ami ren xes xe meçameri ok’oxtimu do ar guriten sahebepeşi k’arşişi dodginu. Lenini.
Ha ognapu Leninik ç’aru 1896 3’. 19 ap’rilis xapisxanas.

Madulyepe do maxaçkalepeşi ok’ok’atuk gecginapa Ok’t’yabrişi ink’ilabis!

K'unduraşen Ok't'yabrişa

1917 3’. K’unduraş tutas p’adişaği gyoçkveş k’ule madulyepe, askerepe do maxaçkalepes heşo omudi uğut’es mteli ağani ivasen. Amma na uçkit’es steri var gamaxtu.
Mtini ren p’adişaği do candarma va ort’es, mazaxmet’epeşeni ivu moşletinoba. Ama hem vaxtis xolo kort’es zenginepe do ağape, xoloti mutepeşi xes ort’u let’a, hamuşeni dido 3’anapes ok’oburt’es maxaçkalepe. 3’oxleneri ora steri sermayecepes uğut’es fabrik’a do zaotepe do k’arta adimis izet’es madulyepe. Tutaşi ayluği gek’vatineri t’u, dğaşi oçalişuti 8 saat’işen fazla t’u.
P’adişaği gyoçkveş k’ule ena didgu muvek’eti hukumetis ort’es ağape, zenginepe do mutepeşi k’udelepe, emuşeni ağani hukumetikti içalişamt’u zenginepeşeni. Xolo k’iralişi hukumeti steri ikomt’u cengi burjuaziaşi ozenginuşeni.
Bolşevik’epeşi p’art’iak, namuşi 3’oxle Lenini dgirt’u, oxo3’onapamt’u madulyepe, maxaçkalepe do askerepes na oskidinu okturuşeni do ağani cemietişi usulepe ovapumuşeni, hukumeti kagu3’uğan mutepeşi xeşa madulyepe, askeri do maxaçkalepeşi dep’ut’at’epeşi sovetepe.
Bolşevik’epek tkumert’es ki sermayecepeşi jin unon madulyepeşi k’ont’roli, ağapeşen let’a oncubalu unon, cengi oçodinu unon.
Bolşevik’epek oz’iramt’es madulyepes gza so3ializmişa.
Ora mek’ilamt’u do mazaxmet’epek daha dido oxo3’onamt’es na muvek’eti hukumeti burjuaziaşi hukumeti ren. P’at’i o3’onapak irdet’u do X3alaş tutas madulyepe, askerepe do mzuğarepe gamaxtes P’et’rep’olişi sokağepeşa lozungepete:
-Mept’k’oçat minist’ri sermayecepe!
-Yeç’k’odas cengi!
-Mteli hukumeti sovetepes!
Ama muvek’eti hukumetik var duk’ondu. Burjuaziaşi meşvelute kogoşobğu yedginu do kogyoktu madulyepeşi met’alus. Emuk kogyoç’k’u bolşevik’epeşi xapisis molaxunus, emuşeni ki ortaluği na goşobğams hantepe renanyado. Aşoten bolşevik’epes muvek’eti hukumetişa ot’k’obinuşen çkva çare var duskideret’es, muç’o ink’ilabcepe p’adişağis na ut’k’obut’es steri.
Burjuazias Leninişi ti do t’ani na ognat’u var unt’u, ek’o txozut’u ki emuşi oç’opinuşeni 200.000 manati meçamt’es, ama Lenini muşi vaxtis P’et’rop’olişen imt’u.
Ama muvek’eti hukumetik dido oras var ixelu, dğaşen dğaşa ik’an3’urt’u. Ç’ut’a-ç’ut’aten madulyepe do askerepeşi sirape bolşevik’epeşi elak’atus kogyoç’k’es. Muvek’eti hukumetis oceru kamuk’vates.
Leninik z’iromt’u ki k’ai ora ren yedginuşeni. Lenini do mteli bolşevik’epeşi p’art’iak mazaxmet’epes koducoxu xes silaxiten ok’ok’idinuşa:
-Sovetepes hukumetişeni!
-Let’a maxaçkalepeşeni!
-Kovali mşkorinerepeşeni!
-Raxat’oba miletepeşeni!!
Ok’t’yabrişi 25, P’et’rop’olis kyedgites. Gosilaxeri madulyepeşi boluğepek incubales didi dayrepe, askerepeti madulyepek’ala kok’uik’ates. Muvek’eti hukumetis, k’işişi k’onağis monk’ileri unt’u tiş oçumalu. Ama mzuğarepek danonma “Avrona”-şen topiten k’onağis astoles. Muvek’eti hukumeti icginu. Hem vaxtis ok’obğeri na t’u, P’et’rop’olis, mteli Rusieşi sovetepeşi ok’oxtimuk goşo3xunu ağani hukumeti, miletişi k’omisarepeşi soveti, muşi umçanobaşeni goşo3xunes ink’ilabişi gyancğoneri Lenini.
Haşote divu Ok’t’yabrişi ink’ilabi.
Sermayecepe do ağapeşi menceli mendaxtu. Ha3’i madulyepe do mutepeşi malamture maxaçkalepe dives oxormance.

DUNYAŞİ AMBAREPE

LONDRA, 6-XI (Zak’t’agi). 3’ilva tutaşi 5 mtelişobaşi p’alatis Gendersonik (ha3’ineri İnglisuri hukumetişi didi k’oçepeşen arteği) SSCO do İnglisitereşi dip’lomat’iyari araşi, ağanişe geç’k’imapaşeni do k’onsolepe do3’opxaş k’ule munazaraşi meselepe ok’otkvalaşeni rezolu3ia amiğu. Ha rezolu3iaşi k’arşi nena tku k’onservat’orepeşi p’art’iaşi didi Balduinik. Mubaheşe diçoduş k’ule hukumetişi rezolu3iak ok’orobu 324 sersi, anksi na idespes uğut’es 199 sersi.

Ark’. Mart’işi goşo3xunu.
P’ARİSİ, 30-X. P’arisişi rayoni Gariş majura o3xunuş k’ule noğaşiti muşi idarabas meç’k’videri gyocginu k’omp’art’iak: ark’. Mart’ik kezdu 4.907 sersi, 4.033 sersişi k’arşi namupe na uğun burjuazişi p’art’iapeşi k’andidat’i Kyuzakis. Ognapa ark’. Mart’işi o3xunuşeni mteli madulyepeşi rayonepek komeçes xelate. Ognapaş k’ule didi demonst’ra3ioni hemus kok’uibğes 4.001 k’oçi. (TASS)

İnk’ilabişi odidanu.
P’ARİSİ, 30-X. Fransuli k’omp’art’iaşi k’azetak “Yumanite” eşaç’arums dido k’oçişi gamaxtimute P’arisişi Garişi rayonis ark’. Mart’işi goşo3xunuş k’ule. “K’omp’art’iaşi gecginapaşi ambari mteli rayonis putxineri guşilu. Muşebura teşkilixenes demonst’ra3ionepe do madulyepe goit’es şkaguroni sokağepes “int’erna3ionali” obirute do ocoxute. “Muşletinit Mart’i!” “Mept’k’oçat so3ial faşist’epe!” “Skidas k’omp’art’ia!”. Rezinaşi bigapeten candarmapek omt’inamt’es demonst’rant’epe, ama hayas mitik var o3’k’et’u do demonst’ra3ionepe ort’es yano serişa. “Yumanite”-k tkumers ki ark’. Mart’işi o3xunu ren ink’ilaboni hereketişi odidanuş oz’iramu. (TASS)

Ağani p’adişaği.
EFGANİST’ANİ, 11 tuta amuşi 3’oxle hemindoneri p’adişaği Ammanulaşi k’arşi kyedgitu Baçe-Sak’auk. Emuk ocginu do ağani p’adişağite kagelaxedu. Mteli miletis haya k’ai var a3’onu do giç’k’u ok’ok’idinus. Baçe-Sak’auşi k’arşi na idespeşi umçane ort’u Nadiri xani. 11 tutas uğut’es cengi, dunyas var uçkit’es entepeşi xalişen. Efganist’anis mutu ambari na var uğunşeni. Xvala uk’açxeneri oras Efganist’anişen oçkinapamt’es Nadiri xanişi gecginapaşeni do muşi askerepek didi noğa K’abuli na oncubalesşeni. K’abulişi oncubaluk meç’k’vidu cengişi netice. Baçe-Sak’auşi askeroba imt’u. T’axvaş tutaşi 15 Nadiri xani amaxtu K’abulişa do hem dğasti miletişi murexesepek goşo3xunes Nadiri xani ağani p’adişağite.

Lazuri oput'epeşi oskidinu

“MÇ’İTA MURU3Xİ”
Çkuni cumalepe,
Vort’at ar fikrite,
Mteli dulyape,
P’at çkuni xete.

Domik’ires xepe,
Monk’a zencirepete,
Mepç’k’vidat hentepe,
Çkuni mcixepete.

Daçxuris goşaptat,
Mteli ar gurite.
Dğalepe dovotanat,
Mç’ita muru3xite!
Mçxat’ura

Abazastani

N. Gudauta
TURKULİ MEKTEBİ
Majura 3’ana ren Gudautas na guin3’k’u Turkuli mektebi. 3’oxleni 3’anas mektebişi masarifi miletişen gamit’u. 1928 3’. mektebi mek’axtu devletişi boçeşa. Hemuş k’ule oguruti daha k’ai divu.
Mektebis mteli 54 berek ik’itxuman, hentepeşi doloxe 38 Lazi ren, 11 Turki, 2 Acemi do 3 Lezgi.
Hakti teşkilxeneri p’ionerepeşi k’olek’t’ivi, so ren meç’areri 14 bere.
Sum sinifi na ren şeni arçkva na ogurams kort’as na k’ai ivet’u.
Han3’o na momçes mektebişeni oxoris remont’i dvaç’iren, eşoti pencerepe met’axeri renan, cami va uğunan, darabapeti pinti renan, boya osumu unon.
Ama eşoti omudi miğunan ki, amk’ata zorepes hukumetik komendami3’k’enan. (Ziya Nuri)

TİATROŞENİ
Gudautas, tiatroşi dulya k’ai ren. Go3’oneri 3’anas hako, mektebi menfeetişeni en 3’oxle “Himet ağa”, jur fara “Molla Nasradini” do ar fara “K’anbur feleği”, ok’ule Gagras “Molla Nasradini” do “K’anbur feleği” arçkva fara “Molla Nasradini” Afonis meçes.
Ha3’iti am dğalepes “Molla Nasradini” tiatroşi meçamuşeni Soxumişa oxtimu unonan.
Çkun mepşvent muç’o Turkulot nenate meçaman çkuni biç’epek Lazurotti naçanoren.
Tiatro ren ar mektebi, muk meçams medeni on3’opulu, o3’irams mcve oskidinu do gza ağani oskidinuşa. Amuşeni çkuni ağnemordalobas, tiatro na ikomanpes unonan kyoepes goxtimu do Lazuri nenaten tiatroşi meçamu. (Matiatre)

Abgarxuk’i
Uci meçit!
Abgarxuk’işi mtelişobas dido Lazi ren, ama varti ar oxoris uğun muşi let’a, irik arendaşi para meçams.
Jur sum 3’anas içalişams Lazik, ok’ule let’aşi sahebik “igzaliya, çkva va minon arendaşi para, va mekçam let’aya” do p’at’i oğodams. Ç’veri Lazis mutu var axenen do gamulun. Hemute na ren k’oderi mağaza do mteli let’aşi sahebişi xes doskidun.
Haya didi p’at’inoba ren hakonuri Lazepeşeni.
Gudautaşi dixok’ortales uci meçamu unon am sualis. (T. B.)

Oçamçire
Memitanit!
N. Oçamçires do emuşen xolos na renan kyoepes dido Lazi skidunan. Ama ha3’işakis hentepeşi doloxe oçalişu çkar va ort’u, varti hentepes mitik var menda3’k’edes.
Go3’os miletik kogyoç’k’u osimadus mektebişeni, ama hukumetik var nuşvelu, var meçu ayluği na eç’opums magurapale, miletisti var ak’orobu genç’areri do heya k’ai geç’k’imapa kizdu.
Ha3’i berepe uk’itxu irdenan. Ama haşo visimadumt ki, “Mç’ita Muru3xi” memitananş k’ule Mearifmilk’omi do Siyasi mearifişi umçane ok’ortale miz’iranoren do gon3’k’anoren ar mektebi berepeşeni do ar mektebi uk’itxu morderepeşeni. (Tanura)

Acaristani

K. Sarpi
3’OXLE MEVULURT
Lazistani dido mcve memleketi ren, ama muşi sersi soti var t’u.
1917 3’anaşi Ok’t’yabrişi ink’ilabik çkun kamomişletines çkuni sersiş mç’opupeşen. Çkun ha3’i sovetyari hukumetişi xes voret. Lazistanişi m3ika parça, hako miğunan k’arta turli oçalişuşi, oç’aru-ok’itxuşi serbesoba.
Mu vikomt haya serbesobate? Çkun Sarpis, viguramt Lazuri ç’ara, vikomt Lazuri tiatrope, hantepe na 12 3’anaşi 3’oxle dido yasaği t’es.
Sarpişi ağnemordalepe xaziri renan siyasi do iktisadişi oçkinapus.
Sarpis renan k’om-ok’ok’aturepe, p’ionerepe.
Koren çkvadoçkva teşkilatepe: Aviokimi, Remedaşi do çkva.
Korenan morgvalinape, oxoronuşi, fizmedenobaşi do çkva.
Amuşen gale Sarpis koren mektebi. Heko iguraman Kortulot do Rusuli. Mektebi na oçodinan berepe hukumetiş gelaşveluten ulunan noğaşi mektebepeşa do k’ata yazis sum tutas içalişaman Sarpis medeni dulyas.
Haşo ç’uta-ç’ut’a viçalişamt do 3’oxle mevulurt. (Mamedi Vanlişi)

LAZURİ TİATRO
1929 3’anaşi Ağust’oziş tutas Sarpis divu maartani Lazuri tiatro.
Arteği p’iesas coxont’u “Ağapek p’at’i izmocepe z’iroman”.
Haya ren amuşen 13 3’anaşi 3’oxleni oskidinuşen.
Majuranis coxont’u “Memet’iş lo3oba”, Sarpişi oskidinuşen.
P’iesape ç’aru Mamedi Vanlişik, namuk na maartani Lazuri tiatros gyoç’k’u.
Tiatro miletis dido k’ai a3’onu. Otkvalu va unon ki haşo oçalişu k’ata yeris k’ai a3’onenan.
Mepşven em k’ata yerepes hak na skidunan Lazepe, hentepek gyoç’k’an oçalişuş namu na uk’orems so3ializmişi ok’odus. (Sarpuli)

MO VİNCİRT’AT!
Çkun dovibadit am dğalepeşeni!
Viç’vert do vixalert ağapeşeni,
Fuk’arak ikoms zenginepeşeni,
Moxtit kok’ovibğat biç’epe çkuni!

Çkun dunyas raxat’i var dopxedaten,
Umutelepe movuşletinaten,
Mç’ita bayrağepes e3’apxedaten,
Kok’ovik’atat cumalepe çkuni!

Çkun vişinapurt ağnemordeli,
Nana do babak memt’k’oçes mteli,
Komeşoçkves hentepeş şkas 3’urveli,
Derdepes nuxondit biç’epe çkuni!

Kodopskidit gzaş ortas, muç’o p’aten?
Viçalişat, iri movuçitaten,
Vana gomdunut uça gzaten,
Mo vincirt’at moşletinobaşeni!
No3in3xali

Leninişi p'art'ia do Ok't'yabrişi ink'ilabi

N. K’rup’sk’aya
Vit’ojur 3’ana amuşi 3’oxle, p’adişağişi di3xironi cengişi vaxtis, divu dunyas en didi Ok’t’yabrişi ink’ilabi.
Haya mik vu? Arteği Leninişi p’art’iak?
Var, heya doves p’art’iak’ala madulye do maxaçkalepek.
Cengi do ozuk madulye do maxaçkalepes ti va eşoğapamt’es.
Leninişi p’art’iak oxo3’onapu, muşeni ren cengi, muç’o sermayecepe do ağapek t’k’obaşa ikoman hentepeşi dulyape do muç’o izenan madulye do maxaçkalepe.
Leninişi p’art’iak gamiğu lozungepa:
“Yeç’k’odas mexiruşi cengi!”, “Let’a mazaxmet’epes!”, “İri hukumeti sovetepes!”.
Ham lozungepe mteli madulye do maxaçkalepeşi şurik’ala t’es, emuşeni ki tkumert’es hentepes na unt’es steri.
Hentepek z’ires na Leninişi p’art’iak çumers mutepeşi dulya, muk’o toli gon3’k’es ek’o Leninişi nenas do muşi p’art’ias oxvak’ires.
-Ark’adaşi madulyepe, tkumert’u Leninişi p’art’iak, tkvan gyocginamt hemindos, mundes maxaçkalepek’ala ok’oik’atert, mundes hentepek megiceran. He ok’ok’limeri iven gecginapa.
-Ark’adaşi maxaçkalepe, tkumert’u Leninişi p’art’iak, madulyepeşi sinifik tkvan ginç’inaman let’a do raxat’oba, megişvelan ağapeşi xes moşletinus, natxozit madulyepeşi sinifis.
Do madulyepe maxaçkalepek’ala ides xe ok’ok’limeri; hentepe nuxondes zenginepe do sermayecepeşi p’at’inobas, ok’ule jurikti isa keydgites.
Leninişi p’art’iak na uğut’u muşi menceli meçu hentepeşi gecginapaşi meşvelus. Haşoten madulye do maxaçkalepek gyocgines.
Ok’t’yabris hentepek kagu3’uğes mutepeşi xeşa hukumeti do hemindosti ognapes dek’ret’i let’a do raxat’obaşeni.

Coğabinameçams redaktori: İskyander 3it'aşi

 
© kolkhoba.org