DUDBUT'K'A

ANT'İ-İMP'ERİALİST'URİ AR GO3'ONCĞONERİ: OMER MUXTAR

Libiaşi ant’i-imp’erialist’uri nodgitaşi go3’oncğoneri do simboli na rt’u Omer Muxtari, 1862 3’anas raioni Defneşi Batnan coxoni ç’it’anoğas dibadu. Muşi nana rt’u Aişe binti Muharibi. Omer Muxtarik iptineri gurapa baba muşişen iguru. Muşi babak 1878 3’anaşi xacobaş rit’uelişi p’eriodis şuri muşi Ğormotis meçu. Muşi babaşi cumaluri megabre na rt’u Seyyid El Giryanik, Omer Muxtaris do muşi cuma Muhammedis babaloba oğodu. Giryanik Omer Muxtari do muşi cuma Cağbubis na rt’u İslamuri Çkinapeşi Ak’ademiaşa mendoçku. Omer Muxtarik ovro 3’anaşi morgvalis am ak’ademias ik’itxu do dido cinconi religiuri çkinape aqu emus. Ar k’ele ik’itxu do majura k’ele mancaşmoxeloba, maxaçkaloba, mak’ineloba do k’idaş ust’aloba steri xeşnoxvenepe diguru. Omer Muxtaris uğut’u go3’oncğonerobaşi xasiati. Emuşeniti Cağbubişi Universit’et’işi matemsile oqopinot Sudani do Egvipt’işa mendiçkvinu. Omer Muxtarik şkak’oçi oqopinot i3xunu do artikarti k’ala kabğas na rt’u k’ebilebek xolo cuma iqvan yado ixandu. Cağbubişi Universit’et’işk’ule, zaviye Kasurişi coğap’inameçapsk’oçi i3xunu. Ok’ule omjores na geladgit’u zaviye Ayn Kalakişi şeyxobaşa i3xunu. Meişgale Fransuli malimepe, am t’erit’oriaşa va amaxtan yado şurdoguriten nodgitu. Ok’ule xolo zaviye Kasurişi imamobaşa i3xunu. 1911 3’anaşakis ekonaşis ixandu. Omer Muxtari Senusi coxoni tarik’at’işi gzamşine rt’u. Ma-19-ani oş3’anuras, Oçildre Afrik’as na yeçkinderen am tarik’at’i mk’ule oraş doloxe moirdu.

İmp’erialist’i na rt’u İt’aliak Libias xe gedumu unt’u dido ginz’e oraşen doni. İngilizuri imp’erializmik manz’ageri Egvipt’işa xe gedveret’u. İt’alianuri imp’erializmik 27 St’aroşinaşi 1911 tariğis, muşi malimepe mendoçku. İt’aliaşi malimuri timçxupes, işgali 15 ndğaşi doloxe içodasen ya a3’onet’es. Murenki Libiaşi xalk’ik meişgalepeşa nodgitu do didi ar mebaz’ga o3’iru. Omeri Muxtari mebaz’gaşi go3’oncğoneri iquşi, k’ebilepe 100 şen 300 şa silaxoni 3xenoni varna k’uçxoni ç’it’a p’art’izanuri k’erk’elepe oqopinot oteşkilu. Am p’art’izanuri k’erk’elepek meişgale malimepe, entepeşi malimuri oğmalupe, entepeşi k’arağolepeşa gebaz’gupt’es. Omer Muxtarik na go3’oncğonapt’u p’art’izanuri k’erk’elepes Libiaşi mtel xalk’ik mxuci meçapt’u. Omer Muxtarik p’art’izanuri kabğaşi k’arargyaxi, vaha Caluşi Cebel-i Ahdar (Jvari germa) coxoni svas gedgu. Omer Muxtarik muxbirobaşi mosati uğut’u do aya obecitapt’u.

P’art’izanuri mebaz’gaşi gecginoba şeni tişen k’uçxeşa k’aixeşa oteşkilinu dvaç’irt’u. Eti namtini ek’onomik’uri do malimuri şvelapeten iqvert’u. Am sebebiten, ar faras t’k’obaşa Egvipt’işa idu Omer Muxtarik do İdris Senusi k’ala şvelapeşi temape ğarğalu. Murenki İdrisik, Egvipt’i do İt’aliaşi hukumetepeşi oşkendas p’roblema va iqvas yado aşo ar meşvelu k’abuli var qu. Omer Muxtari Egvipt’is na rt’u İt’alianepeşi muxbirobaşi k’erk’elik Omerik entepe k’ala oğargalu şeni st’olis doxedinu guris muxtas yado namtini agent’epe Egvipt’işa mendoçku. Am agent’epek Omer Muxtari z’ires do dava do megaprepe muşi gamaças yado girinepeşi oğmaluten geç’areli meçamu ukades. Mara Omer Muxtarişi nena gyuktura na oxo3’onaps mitxani şeni coğap’i rt’u. Agent’epes am didi davaşi k’oçişk’elen dotk’va3ineri do xeupşu goktinu dvaç’ires. İdris es Senusis mxuci meçamuşi simada na var uğut’u k’aixeşa na oxo3’onu Omer Muxtarik, Egvipt’uri samimuri muslimanepeşen na ezdu şvelaten do muşi k’ala rt’u k’omisia k’ala Cebel-i Ahdarişa guiktu. İt’alianuri muxbirobaşi k’erk’elişk’elen Omer Muxtarişi oqvilu şeni p’laneri dulyati ugecginobaten içodu.

P’art’izanepes ostoluşi k’urşumi var uğut’es mara meişgalepes uğut’es k’arta modernuri silaxepe. Mencelişi balan3ia na var uğut’u am limas, meişgalepek k’arta met’odi 3adupt’es. Meişgalepek p’art’izanepes xalk’işk’elen şvela var yaç’opan yado 3xovarepe oxre3kinapt’es, qonapeşi p’roduk’3iapes ozararupt’es do mt’k’alepe ç’upt’es. Majurani işgalişi p’eriodiş morgvalis, meişgalepek havaşi malimuri mencelepe do zirxoni mankanapeti ixmares. Amuk p’art’izanepeşa dido zarari meçu. Mt’k’alepeş oç’vinu, p’art’izanepeşi ok’ont’rolinu operpinu. Na içkinen k’onari, meişgalepek 1923 3’anaşen 1929 3’anaşakis 141.766 ç’it’a do didi dudoni 3xovarepe oxre3kines. Xolo am 3’anapeşi morgvalis na iğurinu p’art’izanepeşi nak’onoba, meişgalepeşi st’at’ist’ik’apeşi toliten 4.329 rt’u.

Meişgalepek Libiaş xalk’işi mebaz’gaşa var nadgitinet’es. Romaşi faşist’uri xe3alak xuti 3’anaş doloxe Sireneykaşa xut vali mendoçkveret’u. P’art’izanepe var acgines. İptineri 3’anapes İt’alianuri malimepe seriozuli nak’onobaten doğures. 1927 3’ana p’art’izanepe şeni gecginobapeten yepşeri golaxtu. Mirk’anişi doloxe, İt’alianepeşi 7 bat’alionişen 50 malimuri mankanaşa int’k’obinu. P’art’izanepek mt’erepeşi dido putxapeti non3’ames. Meişgalepeşi mağali rutbeloni ofi3erepeti iğurinu. P’art’izanepek mt’erişi amuni3ia do silaxepesti xe gedumert’es. Meişgalepek ağani gzape gorupt’es xalk’i ocginu şeni. 13 k’ebileşi şeyxepe eç’opes. Omer Muxtarişi bereluri megabre xaini Senusişi şeyxi Şerif el Giryanik meişgalepes ğnosi meçapt’u do gza o3’irapt’u.

Ok’ok’idinuşi oginz’anu, meşirapa do udobağinobaş k’oçepeşi oğurinu, meişgalepeş namtini k’ebilepeşi reisepe moğerdinuk xalk’işi mebaz’ga osap’arinu. Namtini k’ebilepeşi şeyxepek Omer Muxtaris ğnosi meçapt’es do ti-muşi mt’erişa gamaças yado unamusoni gzape o3’irapt’es. Varna ti-muşi mt’eri na şinasunt’es iris ognapapt’es. Omer Muxtarik k’ebilepeşi mtel reisepe, generaluri ok’oxtalaşa oç’andu. Kasr el Mecahiris na ixvenu ok’oxtalas, iris na unt’u steri simada muşi xemoşletinerot iris ognapu. Ok’oxtalaşi at’mosferi epto gonk’ideri na rt’u ar moment’is Omer Muxtarik mteloras muşi k’ala na guimert’u ç’it’a musxafi cebe muşişen gamiğu do xe muşi emuş jin gedvu. Edo ist’oriaşi but’k’apes na iç’arasunt’u am mskva nenapeten iri dostibinu: “Vallahi, gecginoba varna şehadetişa nunç’işinuş oraşakis am germape var mevaşkvaminon do İt’alianepe k’ala na miğunan ok’ok’idinu var voçodinaminon. Egvipt’işa oxtimu na unonanpe agzalenan, İt’alianepeşa oxtimuten ti-mutepeşi moşletinu na unonanpeti idan, entepe mitik var okaçaps.”

1929 3’anas p’ozi3ia aşo rt’u: mzoğap’icuri mteli noğape do Cebel-i Ahdarişi oçildreluri k’elepe ik’ont’rolinet’u meişgalepeşk’elen. Meişgalepek, am ok’ap’et’ineri t’erit’oriapes mek’anize malimepe do xususurotti k’oloni mutepeşi na rt’u Eritreşen na muiqones zavalli k’oçepeşi k’uçxoni malimepe k’ala iroras t’erit’oria ok’ontrolapt’es. P’art’izanuri kabğaşa p’art’izanuri met’odepeşi xeten nodgitapt’es meişgalepek. Murenki mebaz’gaşa var acgines. 8 Stveli 1929 tariğis p’art’izanepek Bingazis na rt’u İt’alianepeşi k’arargyaxis gentxales. Ekonaşis na rt’u İt’alianepeşi mtel malimepe qviles do mt’erişi k’arargyaxi gondines p’art’izanepek. Am dulyak meişgalepes gvak’virapu. Çodinas faşist’i go3’oncğoneri Duçe Mussolinik dulyas xe gedvu. Edo generali Rodolfo Graziani mendoçku Libiaşa 10 3’anağani 1930 tariğis. Graziani, irişen ge3aderi do t’irani rt’u. Grazianik ar k’ele p’rest’iji muşi moşletinu do majura k’eleti p’art’izanepeşa Egvipt’işi sinorişen na mulurt’u şvelapeşi gza menk’ilu şeni, Libiaşi omjore k’eles na rt’u do am oraşakis İt’alianepeşk’elen xe na var gidvineret’u noğa Kufraşa amaxtu do xe gedvu. 1931 3’anağanis çoli mojilinu do Kufras xe gidvinu. Meişgalepeşk’elen Kufras na ixvenu meşirape, şk’ence do tecavuzepe dido çinoberi ren.

Edo 11 Stveli 1931... Omer Muxtari do muşi k’ala na rt’u namtini p’art’izanepek saxabepeşen Sidi Rafişi Silanta coxoni raionis na ren sapule mok’itxuşa k’arari meçes. İt’alianepeşi muxbirobaşi k’erk’elik aya ognu. P’art’izanepek vadi otxo k’eleşen na guik’irinu meişgalepeşa xoloti nodgites. Omer Muxtarişi 3xeniti iqvilu do kodilixvu. Mara 70 3’anaşen badi Omer Muxtarik silaxi muşi var naşku. Xe muşi iyaralinu do majura xe muşiten okaçapt’u t’ufeği muşi. K’urşumi muşi diçoduşi, meişgaluri malimepek nank’apes. Edo esiri eç’opes eya. 3’oxle Suseşa do ok’uleti Bingazişa 60 km mendranobas na ren Sulukaşa mendiqones eya. Akonaşis meişgalepeşi generaluri metauri Grazianişi ofisişa mendiqones eya.

Emoraşakis na rt’u steri, Grazianişati ti-muşi var gendrik’u. 15 Stveli 1931 tariğis İt’alianepeşi malimuri maxk’emeşa mendiqones Omer Muxtari. Ti-muşişa go3’ok’idinuten oğurinuşi ceza na meçu maxk’emeşa am nenape u3’u: “Hukumi do k’arari arxvala Allahik meçaps. Tkvani saxta do ğula hukumis çkar ğirsoba var uğun. İnna lillah ve inna ileyhi raciun (Çkin Allahişen moptit do xolo emuşa uk’univiktatminonan)”. Artneri ndğas, misa do gurami oqopinot idamişi sexpaşa na yextu Omer Muxtarik, k’on3ent’ra3iaşi k’ampişen moqoneri şilyapeten Libialuri xalk’işi tolopeş 3’oxle go3’ok’idinuten iğurinu. Am ant’i-imp’erialist’uri p’art’izanuri go3’oncğoneri Omer Muxtari, çinoberi ak’t’ori Ant’oni Quinişik’elen 1980 3’anas “Çolişi Lomi” coxoni filimis na osağinu dudrolişi xeten mtel kianaşk’elen içinu.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE