DUDBUT'K'A

3'K'UNONİ ONDRU3'U TETANOZİ

Tetanozi, uoksijenoni svas na skidun Nicolaier basilişen (clostridium tetani) na yeçkindun do ğaraloni adalepeşi ok’ap’et’anu do ondru3’u k’ala na guitanen infek’sionişi oğurz’ulu ren. Let’as na skidun Nicolaier basiliş t’k’ebişi ar yaraşen xuraşa amaxtimu k’ala na yeçkindun zabunobas, amaxtimonis na imralen basilik na dobups toksinepe xuraşa guşibğaşi, 8- 16 ndğa na naqonen k’uluçkaşi p’eriodiş k’ule iptinerot çengeşi adalepes na yeçkindun 3’k’unoni ondru3’u xuraşa irk’ele gvak’iren. Var işvelas na dido 3’k’unoni ondru3’uş nobetepe k’ala naqonops do k’oçi oğurinaps.

Tetanozi, oş3’anurapeşen doni içkinen do kianaş k’arta k’ele do k’arta adamis na iz’iren zabunoba ren. Tetanozis k’arfi do pasi k’ala p’icdop’ic alak’a var uğun. K’arfik t’k’ebi na gamaxups do dido tude na gant’onen edo pasoni k’arfi let’as umosi na nasven do mik’robiş oskedinus moxva xali na yeçkindinaps şeni risk’i monz’inaps mara zabunobaşi xvala sebebi var ren. Tetanozişi mik’robi, 37°C t’u3anobas uoksijenoni şart’epes imralen. Am mik’robi, oksijeni k’ala temasi qvaşi varna oskedinuş şart’epe ip’at’inaşi umosi manaxonde sp’orişa konikten. Pinti yarapeşa nak’limaşi do uoksijenoni doskidaşi ti e3’azdips do ğurz’uli muşi odobinus geç’k’aps. Tetanozişi dobineri ğurz’uli xuçaşi sist’emaşa nunç’işaşi zabunobaş t’ablo gamiz’iren.

Tetanoziş k’uluçkaşi p’eriodiş çodinuri jur ndğas, ukeyfoba, uiştaxoba do tişi 3’k’uni geç’k’aps. Nunk’uşi adalepes ondru3’u do olağunuşi meç’iroba iqven. Çarbepe m3ika guin3’k’en do ixup’en, nunk’us oz’i3inuşi xali keçkindun. Çengeşi adalepes ok’ap’et’inu geç’k’aşi zabunis p’ici var gvan3’k’en. Geaşkvinuşi meç’iroba iqven. Şkaşi adalepeş ok’ap’et’anu k’ala cinikişi 3’k’uni do doxunuş meç’iroba geç’k’aps. Adaleşi k’ap’et’inoba qali, xanç’ali do t’rik’işi adalepesti iqven. Naqononi k’ap’et’inobaşa sp’azmiti konim3xven. Adalepe i3’k’unen do p’at’işi indru3’en edo zabuni i3’in3’en. Adaleşi nişanepeşen çkvaneri beciti ar nişaniti var iqven. Sp’azmi, oşvanuşi adalepesti iqu na zabunis var aşvanen, monoğe nikten do dido oras na naqonen nobetepeşi ar teris uoksijenobaşi sebebiten doğurun. Zabunis uçi geçaps. Zabunobaşi ora generalurot 1- 2 doloni k’onari ren. 2 doloni na golvaçkven zabunepe saği doskidun. Ar-jur ndğaş doloxe na oğurinaps ç’eşidepeti kuğun. Zabunepeşi nanç’inerot %25- %60 k’onari şvela z’irasnati ğurun. Zabunobaşen na muçitun k’oçepeşi ok’auş p’eriodi ginz’e iqven.

Tetanozi iteşhisinaşi iptineri oxvenuşi dulya ren, astaxolo zabunis nark’ozi meçamuten onciru do yara muşi opağu edo ok’ule na ç’irs ç’amepe oşvapu. Na ç’irs zabunepes oksijeni niçinen do makinaten işvaninen. Zabuni uxonaroni ar odas do raxat’i oncires incirinen, perdepe itraginen do oda gverdi teoni niktinen. P’enisilini do ant’i tetanik’uri serumiti niçinen. Ğurz’uli na dobups sva ipağinaşi xuçaşi hucrepeşa çkva ğurz’uli var nalen. Mara 3’oxleneri ondru3’upe naqonops.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE