DUDBUT'K'A

YEMBUZ'ĞİNALE ŞAMİL BASAYEV

Abdullah Şamil Basayev, 14 3’anağani 1965-s Çeçenistanişi oput’e Vedenos dibadu. 1987 3’anas Mosk’ovas muendisobaşi gamantanus kogeç’k’u. Magurelobaşi 3’anapes magektale xasieti muşite goşiçinu. Mosk’ovas, çkimi odaşi ğocis Che Gueveraşi p’osteri gelak’ideri miğut’u ya tkveret’u. 1989- 1991 3’anapeşi şkas Mp’olis İslamuri İnst’ut’is gamintanu. 1991 3’anaşi Mariaşinaş tutas Mosk’ovas xe3alaşi darbeş oras Boris Yelt’sinişi k’elenarepe k’ala iqu. Coxo muşi maarta fara, Çeçenistanişi t’ragedia kianaşa goşinapu şeni Rusiaşi putxa na omt’inu do Ank’araşa na geoçku oras ognapu.

1992 3’anas Caxar Dudayevişi emrite Abxaziaşa noncğone Çeçeni mencelepeşi k’umandani rt’uşi, Okortuleşi işgalişen Abxaziaş moşletinus dido tesiri na oğodu, K’avk’asiuri Xalk’epeşi K’onfederasioniş unit’epeşi k’umandanobaş vazife niçinu. Abxaziaş k’ule Çeçenistanişa uk’uniktu do Dudayevişa muxalefet’i na ikipt’u Rusiaşi k’elenari silaxoni unit’epeşi goşobğinus nuşvelu. Emuşk’ule Germapuna K’arabağişa idu do mucahidepe do Azeri guramepe k’ala Armeniaş k’elen k’ortaşi işgalişa nodgitu.

1994 3’anaşi Xrist’anaş tutas Rusiak Çeçenistanis xe gedvuşi irişen beciti Çeçeni k’umandanepeşen ar teri iqu. 1995 3’anaşi geç’k’as Rusiaşi limaş putxapek Şamil Basayevişi Vedenos na dgit’u oxori dobombes do ocaği muşişen 11 şuri doşehides. Rusiaşi mencelepek sivilepe irişen dido na oğurinapt’u Mbulora 1995-s, Çeçenistanişi ç’vini kianaşa ognapinu şeni 150 malimek noğa Budennovskis na qu aksioni oktalu.

1996 3’anaşi İgrik’aş tutas Çeçen İçkeriaşi Resp’ublik’aş silaxoni mencelepeşi k’umandanobaş vazife niçinuş k’ule, Rusiaşi mencelepes Çeçenistanişen gamaxtimu şeni na noç’iru Caxark’aleşi aksioni oktalu. 1998 3’anas Caxark’ales na ixvenu Çeçenistan-Dağistaniş Xalk’epeşi K’ongres dudmaxvence i3xunu. K’ongreşi majurani ok’oxtalaş gonk’vatute 1 Mariaşina 1999-s na i3’opxinu İslamuri şuraşi dudmaxvence ixvenu.

1999 3’anas Rusiak Çeçenistanis xolo xe gedvuşi Çeçenistanişa uk’uniktu do yulva cepheşi k’umandanobaşi vazifes kogeoç’k’u. Majurani cihadişi orasti nananoğa Caxark’ale mudafa na qu Basayevi, noğaşen gamulut’uşi diyaralu do t’rik’işi ar parça konustu. Basayevi, dudcumxuri Dokka Umarovişi emris Çeçenistanişi silaxoni mencelepeşi k’umandani rt’uşi 10 X3ala 2006-s, İnguşiaşi oput’e Ekazevos, askeruli k’onvoyiş doloxe bombaş ot’k’va3inute dişehidu.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE