DUDBUT'K'A

TURKMENİSTANİŞİ CUMXURİET'İ

Turkmenistanişi Cumxuriet’i (Turkmenistan Respublikasy), oşke Asias art Turki oxen3ale ren. Olande muşis K’azakistani, yulva muşis Ozbekistani, omjore muşis İrani do Afganistani, geulva muşis t’iba Hazari ren. Muşi nananoğa Aşkabad, dixaşzima 491.210 k’m², maxoroba 5.450.000, majura beciti noğape Krasnovodsk, Ahal, Balkan, Daşoğuz, Lebap, Mary ren. Turkmenistani; Azerbaycani, K’azakistani, K’irgizistani, Ozbekistani do Turkia k’ala anşi timoşletineri Turki oxen3aleşen arteri ren.

Mintik’aşa, 13. oş3’anuras Cengiz Xaniş k’elen xegeidvinu. Uk’açxeni oş3’anurapes İranişi hukumdarepe, Hiveşi xanepe, Buharaşi emirepe do Afganistanişi begepeş oşkes k’abğapeşa nusebebu. 1868 3’anas Rusepek, Hazari zuğaşi yulva k’ele dibarges do Krasnovodskişi limani gek’ides. 1881 3’anas Turkmenepeşi yedgita içodinu do mintik’a Turkmenistanişa ak’atu. Gimuaşi gektalaş k’ule Turkmenepek muvak’ati xe3ala ge3’opxes mara mç’itaarmiak 1919 3’anas Aşkabadis do 1920 3’anasti Krasnovodskis xegedvu. Sovieturi rejimi gamignapinu do Turkmenistani, ot’onomi art sovieturi cumxuriet’i iqu. 1924 3’anaşakis mintik’a T’ranshazari, Turkistanişi Ot’onomiuri Sovieturi Sosialist’uri Cumxuriet’iş doloxe rt’u. Turkmenistanişi amdğaneri majura mintik’apeti Buharaşi do Harezmişi Sovieturi Xalk’uri Cumxuriet’epeşa mek’ireli rt’u. 27 Gimua 1924-s SSCA-şi şkaguri icra k’omitek oşke Asiaşi dixapeş hududepe dotespitu do Turkmenistanişi, Buharaşi do Harezmişi Cumxuriet’epeşi dixape K’azakistani, K’irgızistani, Ozbekistani, Tacikistani do Turkmenistanişa ok’oirtu. Turkmenistanik, mcveşi Buharaşi do Harezmişi Cumxuriet’epeş Turkmeni mintik’ape eç’opu do SSCA-şi art federaluri sovieturi sosialist’uri cumxuriet’i iqu. Turkmenistanişi SSC 27 Gimua 1991-s timoşletineroba mogu.

Dobadonaşi maxorobaş %94,7 Turkmenepek, %2 Ozbekepek, %1,8 Rusepek, %1,5 majura m3ikaneri xalk’epek 3’opxupan. Xut Turkmeni k’abileşen 3’opxeri Turkmenistanis idaruli nizamiti xut k’abileşa moxva ren do xut vilaeti gei3’opxineren. Turkmenistani uk’elenari dobadona ren do uk’elenari siaseti uğun. Turkmenistanişi resimuri nena Turkmenuri ren. Dixape muşişi %3,5 qona, %17 oncvinale, genomskideti k’ismi şirimoni oncvinale vana mteli şirimoni ren. Turkmenistanis xomula do t’u3a t’aroni uğun. Monç’inoraşi tutapes t’u3anoba 50 dereceşakis manz’inen. Qinoraşi tutapes -25 dereceşakis dak’len.

Turkmenistanişi iktisadi, xaçkaşa mek’ireli ren. Mapambuğobas beciti soti uğun. Edoxolo k’avuni, k’arp’uzi irgen do qurzenişi bağepe uğun. Antepeşen met’a dik’a, keri, lazut’i do tutumiti ixaçken. Maskidinobas beciti iktisaduri xali uğun. İrişen dido K’arak’umuri mçxurepe iskedinen. Mçxurepes diddudoni skidinapek do kotumepek noqups. Turkmenistanis t’ekst’ilişi sinai mordineri uğun. T’ekst’ilişi fabrik’apes pambuği edo mont’k’ori do met’aksişi k’umaşepe gamiğinen. Turkmenistanis xampa madenepe uğun do p’et’roli purengepete muiğinen do Krasnovodskişi rafineris imç’ipanen. Bayram Alis do Darvasas gamiğineri gazi, Buharaşa do Uralişa incğonen. P’et’rolişen met’a kukurdi, k’urşumi, k’alsiumi, cumu, iyodi, k’romi, civa steri madenepe gamiğinen. Turkmenistanis manoxenoba dido mordineri ren. Turkmenepeşi noxepe kianas dido içinen.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE