DUDBUT'K'A

GERMAPUNA K'ARABAĞİŞİ P'ROBLEMA

Germapuna K’arabağişi p’roblema, Azerbaycani k’ala Armeniaş oşkendas dido ginz’e oraşen doni naqonops. Andğaneri ndğas oçodinu na çumers Germapuna K’arabağişi p’roblema, oqvilu do uçvu steri seriozuli adamiuri hak’k’epeşi ok’oxvus sebebi meçu. Germapuna K’arabaği (Azeruli: Dağliq Qarabağ, Armenuri: Lernayin Ğarabağ), Omjore K’avk’asias, huk’uk’urot Azerbaycanişi Resp’ublik’aşa mek’ireli mara fiilurot maok’orte Armenepeşk’elen k’ideri Germapuna K’arabağişi Resp’ublik’aş xe3alas na ren ist’oriuli dixa ren. 1991 3’anas Rusiaşi omxvacuten maok’orte maktaleşk’elen na ignapinu de fakt’o “Germapuna K’arabağişi Resp’ublik’a” Armenia do xolo çkar oxen3ale varna int’erna3ionaluri k’idalaşk’elen var içinen.

Am k’ortas, Soviet’uri Artobaşi p’eriodis, 1923-şen 1989-şakis Germapuna K’arabağişi Soviet’ur So3ialist’uri Avt’onomiuri K’orta yado icoxinet’u. 1991-1993 3’anapes, Rusepeşi omxvacuten Armeniaşk’elen xe geidvinu do andğaneri ndğas xolo xe gedvinu naqonops. Germapuna K’arabağişi k’orta mtelot Azerbaycanişi let’apeş doloxe rennati maok’orte Armenepek Germapuna K’arabaği k’ala Armeniaşi oşkendas Azerbaycanişi na ren k’ortasti xe gedvuten t’amp’oni k’orta do3’opxes do Germapuna K’arabaği do Armeniaşi oşkendas mek’iroba doqves.

K’ortaşi zoma 4.400 k’m² ren. 1989 3’anas nak’onoba muşi 145.593 Armeni (%76,4), 42.871 Azeri (%22,4), Kurdi, Rusi, Rumi, Suryanepeşen 3’opxupt’u. 1992-1993 3’anapeşi lima şk’ule nak’onoba muşişi %95 k’onari Armenepek 3’opxupan. K’ortaşi ok’rebule Stepanakert (Azeruli: Xankendi), majura didi noğa muşiti Şuşi (Azeruli: Şuşa) ren. Azerbaycanişi ofi3ialuri ist’oriaş gagnapak, Germapuna K’arabağişi mcveşi orapeşi coxo Albania rt’u do am k’ortas oskedineri K’avk’asiuri Albanialurepe Azerepeşi p’ap’ulepeşen ren yado idias mxuci meçaps. Armeniak, Germapuna K’arabaği şeni Armenepeşi p’ap’ulepe na rt’es antik’uri Krist’ianuri mapanobaşi no3’ile rt’u yado idia ikips. K’ortas na dgin ek’lesiapeti delili yado o3’irapan. Azeri matarixepekti am ek’lesiape Krist’iani Albanialurepeşi ren yado idia ikipan. Muslimanoba k’ortaşa nanç’inerot şilya 3’anaş 3’oxle moxtimeri ren.

Germapuna K’arabaği 1813 3’anas imza gedvineri Gulistanişi akt’iten Rusiaşi iqu. 1822 3’anas K’arabağişi Xanoba nik’arbinu. 1806-1812 3’anapeşi Osmanuri – Rusepeşi lima do 1804-1813 3’anapeşi İrani – Rusepeşi limaşi oras am k’ortas Anatoliaşen do İranişen Armenepeşi xicret’i iqu. 1917 Gimuaşi Gektala şk’ule Armenepe do Azerepeşi oşkendas ok’vak’idinu geç’k’u. St’aroşina 1918-s Nuri Paşaşi maktales na rt’u K’avk’asiaşi İslamuri armiak k’ortaşa amaxtu. Mondrosişi daçxirk’vata şk’ule İnglizepeşk’elen m3ika oraloni xe geidvinu do ok’ule 1919 şi 3’anas Azerbaycanişa nik’irinu.

1923 3’anas na niçinu ‘Avt’onomiuri k’orta’ şi st’at’u, 1989 3’anas Azerbaycaniş P’arlament’oşi k’arariten mejilinu. 1990 3’anapeşi geç’k’alas k’ortas etnik’uri ok’vak’idinupe kogeç’k’u. Armeniaşk’elen K’arabaği çkini dixa ren yado ignapinuşi am ok’vak’idinu Armenia do Azerbaycanişi oşkendas limaşa niktu. 1991 3’anas K’avk’asias ağani resp’ublik’apek artimajuras naqoneri timoşletineroba mutepe na ognapapt’es p’eriodis Rusiaşk’elen na moiçodinu usepeşen ezdimeri monk’a silaxepek, limas balan3ia Armeniaş k’ele konoktu. Armeniak, Germapuna K’arabağişi k’orta do am k’ortaş gomorgvas na ren anşi ilçes xe kogedvu. Germapuna K’arabağişi maok’orte maktalek 1991 3’anas timoşletineroba muşi ognapu. Am lima na oçodinu daçxirk’vataşi akt’is 1994 3’anas Bişkekis imza geidvinu.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE