DUDBUT'K'A

OLANDE K'AVK'ASİAŞİ RESP'UBLİK'A

Olande K’avk’asiaşi Resp’ublik’a, “K’avk’asiaşi Germaluri Xalk’epeşi Artobaş Xe3ala”şk’elen geidginu. 1917 3’anaşi Xrist’anaşi tutas xe3ala muşi, 11 Pukrik’a 1918 tariğisti timoşletineroba muşi ignapinu. Huk’uk’urot, 1917 3’anas 3’opxeri Terekk’ale do Andişi k’ongres na nomxvacun resp’ublik’a; mteli Adigepe, Abxazepe, Tavurepe (K’araçayi do Balk’ari), Osetepe, Vaynaxepe (Çeçeni do İnguşi) do Dağistanişi xalk’epes xe modumert’u. Olande K’avk’asiaşi Resp’ublik’aş gedginuşa do nodginuşa am xalk’epe k’ala uçveri K’avk’asurepekti akt’ivurot ak’ateret’es.

5- 6 Mirk’ani 1917 tariğis Terekk’ales, Olande K’avk’asiaşi moxtanora o3’opxu şeni ok’oxtalape ixvenu, K’avk’asiaşi Ok’ok’ateri Germaluri Xalk’epeşi Artobaş M3ikaoroni Maktale i3’opxinu. 1- 9 Pukrik’a 1917 tariğis Terekk’ales, Xazarişen Uçazoğaşakis K’avk’asuri iri xalk’epeşen 500-şen dido delege na ak’ateret’u 1. Olande K’avk’asiaşi Generaluri K’ongres, çkvadoçkva k’omisionepe i3’opxinu do dobadonaşi moxtanora şeni simadape isist’eminu, oktaluri-p’olit’ik’uri selahiet’i niçineri Olande K’avk’asiaşi Şkaguroni K’omit’e (OK’ŞK’) itesisu do p’olit’ik’uri p’rogramişi moç’k’as, em p’eriodis Rusiaşi majura xalk’epekti na qves steri, Olande K’avk’asiakti çkvaneri oxen3ale yado na ak’atasunt’u, Rusias ağani federaluri resp’ublik’aş gedginuş ok’vandu iç’arinu. Am k’ongreşi çodinuri ognapas “gektalak na muğu oxoşkverobape ok’ap’et’inu, demok’rasişi p’rensibepe oxor3elu, p’olit’ik’uri, na3ionaluri, k’ult’uruli mogapapeş oçvu do Olande K’avk’asiaşi xalk’epeş artoba” inoğirinet’u.

18 St’aroşina 1917 tariğis Andis, 1.500 delegeşi ok’atute 2. Olande K’avk’asiaşi Generaluri K’ongre ok’oxtu. K’ongres m3ikaoroni dudk’anoni iç’arinu do OK’ŞK’-şa "na3ionaluri armiaş o3’opxinu", "temeluri gidapeş gamaçamuşa nodgitinu”, "moxva oras Olande K’avk’asiaşi Resp’ublik’aş timoşletinerobaşi ognapu" steri ekst’remi selahiet’epe niçinu. K’omit’ek, T’ransk’avk’asia k’ala artikartis memxvacu şeni, Mirk’ani 1918-s Bak’u do Tbilisis ok’oğarğalu do artneri tutaş doloxe T’amt’raşi K’onferansişa maxosarot ak’atu. Mp’olis Osmanuri timçxupe k’ala p’olit’ik’urot ik’ont’akt’inu. Olande K’avk’asiaşi P’arlament’os dobadonaşi timoşletinerobaş ognapu goink’vatuşi, 11 Pukrik’a 1918 tariğis na gamiçkvinu dek’larasioni k’ala Olande K’avk’asiaşi Resp’ublik’aş gedginu ignapinu. Geografiuri sinorepe muşi; olandeş k’ele Rusiaşi İmparat’orobaşa k’atineri orapeşi sinorepe steri Dağistani, Terek, St’avropol, K’uban do Uçazoğa, yulvaş k’ele Xazarişzoğa na rt’u, omjoreş k’eleti T’ransk’avk’asiaşi xe3alape k’ala na ixvenasunon akt’epete iğarinasunon yado ignapinu. Olande K’avk’asiaş Ok’ok’ateri Xalk’epeşi, Rusiaşen ok’o3’k’inu do timoşletineri oxen3ale o3’opxinu idek’lerinu.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE