DUDBUT'K'A

ART FİLMİ: ELLAŞİ PERİ

Tahranis, utole berepe gamantanups do noguraps ar doguraleşi steğos voret. Doguraleşi çodina dğa ren. Berepes aqvasunonan monç’inoraşi moşvacinu. Berepe ar k’ele xeleberi, majura k’eleti gemzuleri renan. Xeleberi renan, muşendo ocaği mutepeşişa nunç’uşasunonan. Gemzuleri renan, muşendo irişen k’ai ok’oinagnenan manebre do mamgurape mutepeşişen ok’ui3’k’asunonan. Nana, baba varna umçane mutepeşi mulunan doguraleşa. Mendiqonapan bere mutepeşi. Na oxorapan çkvadoçkva noğapeşa oxtimu şeni avt’ogarişa nunk’ap’unan xelate utole bere mutepeşi k’ala. Baba muşi doguraleşa umoxtimeri arxvala utole bere kort’u: Muhamedi. İmendite, uimendonobate çumers baba muşi Muhamedik. Ar k’ele nusimins avlişi calepes gexuneri k’vinçepeşi oç’ik’ç’ik’oba, majura k’eleti naşurs pukirepeşi arti majuraşen mskva şurapes. Var az’iren mskvanobape mara guri muşite ognaps. Ognu ren beciti do emuşeniti ognaps işte. İxels do guri ok’ap’et’inaps. Obğe muşişen meleri k’vinçişi motalis menk’apu şeni nosişen gamaxtimeri k’at’u ognaps guri muşişi mskvanobate Muhamedik. Geatxozen emus. Obğe muşişen meleri ç’iç’it’a k’vinçi xolo dolodumers da-cumalepeşi kinaris meç’irelobate. Caşen geulurt’uşi, gvaşinen muşi xvalanoba. Mtini gi3’vat, baba muşi moxtimeri ren ekonaşa. Mara goxosars Muhamedi mendraşen uxonaro.

Muhamedişi nana ren ğureli. Baba muşis unos oçilu xolo. Baba muşi Haşemik isimadeps, Muhamedi ren didi mani muşi oçilobaşa. Emuşen moçituşi gzalepe gorups mç’ipeşa. Am simadateti, unon Muhamedişi oxoru dogurales moşvacinobaşi vaxtisti. Bereşi uz’irale, p’icdop’ici ulun direkt’orişi ofisişa. Muhamedik moşvacuşi p’eriodisti dogurales oxoras minon yado u3’umers utolepeş doguraleşi maktales. Am ç’k’uaşi doloxe umegnaperi oxo3’onaşiti, gamulun ofisişen do ulun avlişa. Z’irops Muhamedi mendraşen. Mexolups emuşa. Muhamedi dido ixels, baba muşişi xonari ognaşi. Mara Haşem va ren ek’o xeleberi.

Avt’obusişa gexedunan. Muhamedi var incirs magzalobaş morgvalis. Calepeşi oxişiru, k’vinçepeşi oç’ik’ç’ik’u, let’aşi şurak noxelaps. Saat’epete naqoneri magzalobaş k’ule, oxorel oput’eşi şkagurişa nunç’uşunan. Ekolenti 3xenişi k’ap’ulas, nunç’uşunan oxoreli germaluri oput’eşa. Nandidi do dalepe muşik nagenan Muhamedis. Xolo mcveşi dğalepes rt’u steri germaşa, emtumani-gemtumanepaşa ulunan. K’vinç’epeşi oç’ik’ç’ik’u, mendrani ğalişi oşiraluk arti majuras ok’oik’atenan. Let’aşi t’enik k’uçxepe muşis nan3’en do mjoraşi loqa t’u3anobak ç’iç’it’a t’ani muşis nomjors.

Haşemik içilasunon. Mara umuteli oput’ari ren şeni, dido oxandu uk’ors. Emuk icers, Muhamedik zarari meçasunon ağani ocağinoba do xela muşişa. Em sebebite, Muhamedişen ebedi moçitu unon Haşemis. Mendiqonops Muhamedi mendrani arsotxanişi marangozişa. Çiraği 3’opxups emus. Muhamedi ren uçareli. Muhamedik oxoraps ust’a muşişi dukanis, namukti ren utole Muxamedi steri. Mara imgars iroras do gvanç’elen oput’e muşi. Muhamedi dido noseri do çkineri bere ren do emuşeni ust’a muşisti unon emuşi ok’itxu, marangozi oqopinu muşi var.

Maktale: Majid Majidi; Oz’iramuşi maktale: Mohammad Davudi; Maxvene: Mehdi Karimi; Musik’a: Alireza Kohandairy; Senario: Majid Majidi; Masağalepe: Hossein Mahjoub, Mohsen Ramezani, Salime Feizi, Farahnaz Safari, Elham Sharifi; Maartani oz’iramuşi tarixi: 8 K’undura 1999; Dobadona muşi: İran; Nena muşi: Farsuli; Ginz’enoba muşi: 90 deik’e; Filmişi originaluri coxo: “Rang-e Xoda”.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE