XOPA-BATUMİŞİ K'İNAŞŞARAŞ P'ROGET'İ

Xopa-Batumişi k’inaşşaraş p’roget’iten, Oşkenda Azia k’ala Turkiaşen do Turkiaş dixapeşen na ixvenasunon matirelobaşi ar burme t’erit’oriaşi şarape do limanepe oxmarinuten oxvenu, 1988 3’anas na guin3’k’u Sarpiş sinorişi nek’na...

Ambarişi naqona »


 
"TURKULİ ORTODOKSURİ EK'LESİA"

Somexepeşi var mara Anatolialuri Krist’ianepeşi unik’aluri 3’oxloxtimobari na rt’u Fenerişi Ortodoksuri P’at’rik’obak imp’erialist’uri maxegedumalepes var nodgitu. Am xegedumobas şinu oxoşkvoba em oraşi p’at’rik’ik. Turkuli na ğarğalapt’u Ortodoksi Krist’ianepesti...

Ambarişi naqona »


 
ĞURAŞİ GENOMGARA: SALA

Nena do k’aidepeşi didopek Mircanişi oqopinot na iteşkilinu am albumik; yulva k’ala gyulvaşi, mencelmaokaçalek na ren do majuranişi na iqopuns mç’ipaşaşi okturot na mo3’qvinen, musik’ak k’oçiş guris artoba na yeçkindups artonoburot oğodoba muşi na oçxant’inaps skidalaşi...

Ambarişi naqona »


 
SİMADAŞ OK'OXVOBA: PSİKOZİ

Psikozi, simada do şignapa dido na ok’oixven ç’k’ualuri xali oxo3’onapu şeni ma ixmarinen generaluri ar psikiaturi t’ermini ren. Psikoturi epizodi na ağoden zabunepek halusina3iape z’iropan, deluzionuri ocerupe aqvenan, şaxisobaşi oktirobape do simadaşi ok’oxvobape...

Ambarişi naqona »


 
MAJURANİ P'REZİDENT'İ:
İSMET İNONU

1884-s İzmiris dibadu. Geç’k’apuroni do oşkenduri doguronepe Sivasis oçodinu. Ar 3’anaşi morgvalis Sivasişi 3iviluri Lises ik’itxu. 1897-s Mp’olişi İnjinerobaşi Liseşa idu. 1901-s Mağali Art’ileriaşi N3’opulas ok’itxuşa kogyoç’k’u. 1903-s matopeşi...

Ambarişi naqona »


 
MOLDOVAŞİ XOLOSONİ İST'ORİAŞ P'ERSP'EKTİVA

Moldovas oxoşkvoba şeni iptinerot oxandupepek, Sabçoetiş Artonobaş çodinaşi orapes, Gorbaçovişi “p’erest’royk’a” p’olit’ik’aş p’aralelurot gyoç’k’eren do am oras na3iaş do k’ult’uraş oxoşkvoba şeni na ibodet’u...

Ambarişi naqona »


 
TANDİLAVAŞİ İLHAMURİ ODUDE:
MUZATA SAUPLOŞİ

Yaşa Tandilavaşi Kortuli leksepeş k’orobape, “Muzata Sauploşi” coxoten 2004 3’anas Tbilisis gamiçkvinu. K’olxuri K’ult’uraşi İnt’erna3ionaluri 3ent’rişk’elen na gamiğinu svaras 111 but’k’a uğun. Tandilavaşi, nanaşnena...

Ambarişi naqona »


 
MONÇ'VAŞİ P'ARAZİT'İ GUGULİ

Guguli ren gugulepeşi (cuculidae) familia-şen. Ginz’e do m3’k’ili msvalepe do ginz’e k’udeli uğun. K’ailot puxtun. Mcveşi do Ağani Kianaşi k’ont’inent’epes na ren mt’k’alepuna varna çkvaneri sotxanepes skidun. Emigrant’i na ren gugulepeti koren. 3’una gugulik gecginu şeni...

Ambarişi naqona »


 
ARTVİNİS UNİVERSİT'E GİDGİNEN

Dudcumxurobaşi P’resaş Ok’rebuleşen na ixvenu metkvalaten, 17 noğas univer-sit’e gedginuşi k’anoni itasdik’inu do gamiçkvinas yado Dudnazirobaşa incğo-nu. Aşoten dido iyanas nati, Turkiaşi gamantaneri noğapes na go3’vancğonen Artviniti, universit’e na uğun...

Ambarişi naqona »


 
GAGAUZEPEŞİ XOLOSONİ İST’ORİA

Gagauzepek 3’oxleni orapes, Dobruca iptinerot Balk’aniş dixaşi namtini raionepes skidurt’esşi 18. oş3’anuraşi mtelixolos eşo mk’uleşi p’eriodepete na iqu Osmanuri-Rusiş limapeşi noğirate, Bulgarepeşi ontxupe do Rusepeşi gurmonoxtime ocoxinute mcveşi...

Ambarişi naqona »


 
BABİLİ M3UDİ CENNETİ RENİ?

Firati ğalişi yulvari p’icis, Bağdatişi 50 k’ilomet’ro omjores, xili do pukirepe, geçaçxalape, binaşi k’atepeşen na mojilaps bağupe, egzot’ik’uri skindina-peten yopşeri ar sotxani. Aya m3udi ar cenneti ren-i? Semiramisiş binexepe oqopinotti na içkinen Babiliş gek’ideri...

Ambarişi naqona »


 
AR FİLMİ: "XÇEMBABAŞİ SUM NDĞA"

Turneri ren CİA-s memurot na ixandeps ar ağanmordale. Muşi k’odişi coxo ren “Xçembaba”. Turneri na ixandeps ofisişi dulya ren kianas mtel nenapeten gamaçkvineri na ren svara, gazeta do jurnalepeş ok’itxu. Aşopeten ar k’ele kianaşi ambarepe igurapan, ar k’eleti...

Ambarişi naqona »


        VİK'İP'EDİ                 ZİT'APUNA                  MAK'ALEPE                   OK'OTKVALAPE                     DİALOGEPE                 METNEPE

        ŞİİREPE                      P'ARAMİTEPE            NOTKVAMEPE               BİOGRAFEPE                     GAMAÇKVAPE               GAZETAPE

        BİRAPAPE                  K'LİBEPE                      SURETEPE                     OK'OAMBARU             M A R G A L U R İ           T U R K U L İ