K'AVK'ASİAŞİ NOÇ'AREPE

K’avk’asiaşi Noç’arepe Tarixi Ç’araloba K’ult’ura do Xeşnobaşi Dosia, Çiviyazi-larişi seria Mjoraşen na gamiçkvinu, K’avk’asiaşi tarixi, ç’araloba, p’olit’ik’a, xeşnoba do k’ult’uraş temas telifi do tercume noç’arepeşen na 3’opxut’u dosia ren. Gamaçkvaş maxazirepeşi şkas...

Ambarişi naqona »


 
MABİRE DİANA ĞUR3'K'AİA

Mabire Diana Ğur3’k’aia dibadu Abxaziaşi nananoğa Soxumis, 2 X3ala 1979-s. Abxaziaşen çveri Diana Ğur3’k’aia ren utole dobaderi do andğanerdğas Mosk’ovas skidun. Doçodinu Tbilisişi utolepeş dogurale gecginate 1995-s. İrma Soxaz’ek Tbilisişi filarmoniaş...

Ambarişi naqona »


 
OT'OKT'ONİ NENA DARGULİ

Darguli (Dargan mez), Olandeyulva K’avk’asiuri nenapeşen ar teri ren do Nax-Dağistan grup’işi Lak-Dargi şubeş doloxe işinen. Dağistanişi Resp’ublik’aş ot’okt’onot irişen dido na iğarğalen majurani nena Dargulişi, xolosi mzaxali nena Lakuri ren. Darguli; Avar-Andi-...

Ambarişi naqona »


 
OBLEZ'GU DO UXAZMOBA

Oblez’gu, k’uç’i vana esofagusişi hava korbaş adaleşi ok’ozdute p’icişen meç’ireli gamoçkvinu ren. Oblez’gu didote k’uç’işi ulseri, k’uç’işi k’ardiaş ok’oxvobape vana safraşi gzalepe do keseşi zabunobapes na yeçkindun nişani ren. Uxazmoba, oç’k’omuş k’ule k’uç’is...

Ambarişi naqona »


 
BULGARİAŞİ RESP'UBLİK'A

Bulgariaşi Resp’ublik’a (Rebublika Bilga-riya), Omjoreyulva Avrop’as, gverd-k’un3’ula Balk’anis na gedgin dobadona ren. Gulvaşk’ele Serbia do Mak’edonia, yulvaşk’ele Uçazoğa, olandeşk’ele Romania, omjoreşk’ele Grek’ia do Turkia k’ala godgineri ren. Dixaşzoma...

Ambarişi naqona »


 
DUDMAXVENCE XULUSİ ÇETİNOĞLU

Xulusi Çetinoğlu, 1928 3’anas Arkabis dibadu. Mp’olişi T’eknik’uri Universit’eş Makinaşi Fak’ult’eşen makinaşi mağala muendisi yado gamaxtuş k’ule, Let’aş Maxsulepeşi Ofisi do Turkiaşi P’et’roliş k’idalas çkvadoçkva vazifepe qu. Sumerbankişi oktalaş meclisişi...

Ambarişi naqona »


 
ÇEÇENEPEŞİ NODGİTAŞ TARİXİ

Rusi kafirepeşa ginz’e 3’anapeşen doni timoşletinerobaşi k’abğa na meçaps Çeçeni xalk’işi nodgitaş tarixi na oxo3’onapaps svara, Anka Gamaçku-malaş k’elen 2005 3’anas Mp’olis gamiçkvinu. Çeçenepeşi timoşletine-robaş k’abğapeşi temas a3’işakis na...

Ambarişi naqona »


 
VİT T'RİK'ONİ Ç'AĞANA

Ç’ağana ren vitt’rik’onarepeşi (Deca-poda) t’akimişen. Ç’ağana ren oşkari coxo, namupek na 3’opxupan Brachyura infra t’akimişi xeç’ep’oni sort’epe. Emus uğun dido mk’ule k’udeli. Muşi korba ren gurp’icişi tudenk’ele. Emus uğun ekseri dido mçxu iskelet’i. T’k’ubi gorçak’oni...

Ambarişi naqona »


 
ÇEÇENİSTANİŞİ CİHADİ
P'OT'E VAR İÇODEN!

İmam Şamilik (r.a.) “Çeçenistanis ar kva do ar k’oçi doskidas nati cihadi naqona-sunon.” do şehidi Dudayevik (r.a.) “Çkin 50 3’ana na naqonasunon limaşa amavulurt. Eşo vixazirit.” yado na molaşinu Çeçenistanişi cihadi p'ot'e var...

Ambarişi naqona »


 
YEMBUZ'ĞİNALE ŞAMİL BASAYEV

Abdullah Şamil Basayev, 14 3’anağani 1965-s Çeçenistanişi oput’e Vedenos dibadu. 1987 3’anas Mosk’ovas muendisobaşi gamantanus kogeç’k’u. Magurelobaşi 3’anapes magektale xasieti muşite goşiçinu. Mosk’ovas, çkimi odaşi ğocis Che Gueveraşi p’osteri...

Ambarişi naqona »


 
AR FİLMİ:
ĞURELİ MALEKSEPEŞİ OK'OXTİMALE

Filmik oxomo3’onapapan 1959 3’anaşi oğodape. John Keatingi ren ç’aralobaşi muvafak’i mamgurapale. Dido disip’linoni biç’uri dogurale na ren Velton Ak’ademiaşa mendiçkvinen mamgura-palot. John Keatingi ren çkvaneri...

Ambarişi naqona »


 
GOQVİRONİ XİLA ANANASİ

Ananasi (Ananas comosus), ren ananasurepeşi (Bromeliaceae) familia-şen. Çxvapa dobadonapes monorde mzguda do muşi xilas am coxo geidvinen. Ananasişi dobadona ren Omjore Amerik’a. Ananasişi xila ren mçxu, mskva şuryani do nostoneri.

Ambarişi naqona »


        VİK'İP'EDİ                 ZİT'APUNA                  MAK'ALEPE                   OK'OTKVALAPE                     DİALOGEPE                 METNEPE

        ŞİİREPE                      P'ARAMİTEPE            NOTKVAMEPE               BİOGRAFEPE                     GAMAÇKVAPE               GAZETAPE

        BİRAPAPE                  K'LİBEPE                      SURETEPE                     OK'OAMBARU             M A R G A L U R İ           T U R K U L İ